[v6sa]

Samas ei pea õigeks, et varuosatarnija võib midaiganes müüa ja millegi eest ei vastuta. Ja kui nii ongi, siis see võib juhtuda ainult Eestis ja mõnes teises endises nõukogudeliidu riigis.

...

Mõte oli ikkagi see, et müüja peaks ikkagi vastutama asjade eest mida müüb ja nii läheb reklamatsiooon üles välja kuni tootjani.

Mitte üheski riigis ei ole sulid ausaks hakanud riigi surve tõttu, vaid selle tõttu, et rahvas lihtsalt ei osta sulilt. Aga meil kulub veel aega, kuniks eestlane õpib oma probleeme viiskalt, kuid nõudlikult lahendama.

Mis kioskist kõnealune väidetava defektiga survelaager on ostetud?
Milline töökoda ei suutnud selge defektiga (vastasel korral ei oleks nõuetekohaselt paigaldatud survelaager esimesel vajutusel purunenud) variusa tuvastada? Ning väga oluline on säärase ettevõtte kohta anda hoiatust juhul, kui ikkagi on tegu paigaldusveaga...

Ehk rohkem konkreetsust oma pretensioonis ja järjekindlust oma õiguste eest seismisel! Ning siin on VÄGA OLULINE ka võime oma viga tunnistada ja vajadusel öeldagi, et olin loll, et lootsin saada tasuta lõunat.

Siinkohal on ju ootuspärane, et järjest vähem töökodasid on üldse nõus kliendi toodud tundmatut päritolu manti külge keerama - tundmatule asjale tundmatust tarnekanalist ei saa ju mingitki garantiid anda.

Isand Walter selgitas väga korrektselt, milline tagasivõtumehhanism on ja kes enamasti kliendi rahulolu kinni maksab.

Ma ei parasta, vaid tuletan meelde, et odavad asjad on odavad mingil põhjusel ja enamasti ei ole selleks kokkuhoid pakendilt.