[Kjen]

Küsimus võimsuse vajaduse kohta.
Soojustamata Narva/Aeroc blokist sein, 300mm, plastaknad, soojustamata betoonpaneel lagi. Ruumid 3m kõrged. hoone alune pind on 400m2. (kunagi tulevikus plaan min 100mm peno soojustuseks ja laepealne ka).
Kütma hakkab puidu küttel katel.
Mis suurusjärgus peaks olema katla võimsus? kui palju radikate võimsus/hulk per. m2, et külmemal ajal +10-+12 sees hoida ja ekstreemse külmaga ruumid +kraadidega oleks?
Teoreetilised numbrid oleks head, aga praktilised kogemused on ka teretulnud.

Ma eeldan, et lugupeetav ei ole küll kütteala-asjatundja, kuid kuna tegemist on kahtlemata intelligentse inimesega, saab ta soovi ja viitsimise korral alljärgevast aimu, kuidas arvutatakse hoone soojakadu. Hoone soojakadu=radiaatorite vajalik võimsus. U-arvu leidmine on ainult 1 osa arvutustest.
 http://www.estplast.ee/files/u2/Hoone_so...oodika.pdf
See on nüüdseks küll üsna vananenud standard, aga füüsikaseadused ei ole maailmas siiski muutunud.
Soojuskadude leidmise meetoodika on täpselt sama, aga aastase energiavajaduse määramise metoodika on tänapäeval hulga keerulisemaks tehtud.
Soovides teada suure soojustamata garaaži orienteeruvat radiaatorite võimsust, ma julgeks ennustada 100W/m2, kui väljas on -10...-20C. Ehk siis te peate ostma 40kW võimsuse jagu küttekehasid.

Keerulisem on leida katla võimsust, kuna hetkel on puudu järgmised andmed:
- kas katelt köetakse iga päev
- Kui ei, siis kas pühade ajal on võimalik kütta elektriga?
- kas küttesüsteem rajatakse äkki külmakindel, st radikates on glükoolilahus?

Tahkekütusel katlamaja töötab sellise loogikaga, et katel kütab akumulatsiooni paaki, kust küttevesi omakorda süsteemi pumbatakse.
Töisel ajal, kui hoone viibib katlakütja, peab katel ära kütma küttesüsteemi + omama lisavõimsust akupaagi ülesse kütmiseks. Katlakütja lahkumisel näiteks kell 18.00 peab küttesüsteem kuni näiteks kell 9.00 hommikul hakkama saama paaki salvestunud kuuma vee + katlasse visatud viimase puusülemitäiega. 
Täpsustades eelküsitud ajalised parameetrid, on võimalik leida akupaagi maht ja katla võimsus, mis selle mahu 8...10h jooksul tuliseks kütta suudab. Ma kardan, et see paak peab ikka päris suur olema. >5m3.
Ja kas on võimalik üldse iga jummala nädalavahetus 10h oodata, et paak soojaks läheb.
Näiteks võin tuua ühe Harjumaal asuva autotöökoja, mille 
hoonealune pind on ca 100m2 ja köetav töökoja pind on 80m2. 
Soojustamata maakivist ja silikaadist seinad. 
Pisikesed EW aegsed aknad
Nõuka-aegsed metalluksed
Moodne garaazivärav
Soojustatud puitlagi.
10cm penoga soojustatud betoonpõrand.
Põrandaküte.
Installeeritud 50kW kivisöekatel Vidarus. Puudega võimsus vast 40kW. Halvasti hooldatud, väga pigitunud. Jaksab vaevaga õhtuks paagi ülesse kütta, samas kasutav kütus on vilets pehkinud märg lammutusjääk.
2m3 suurune akupaak
80m2 põrandakütet.
Sisekliimaga ollakse rahul.
Kui 1 külmemal nädalavahetusel katlakütja vedas alt (joovastava joogi mõjul), siis külmas põrandaküte lõhki. Katlamaja (eraldihoones) aga jäi isegi ellu. Nüüdseks kasutavad vesi-glükooli süsteemis ja tänu soojadele talvedel on mitu aastat edukalt toiminud, et nv on garaaz üldse kütmata.