18-05-2004, 22:18 PM
Nii-nii poolteist kuud on möödunud eksamite tuuris ja peale hädapäraste sõitmiste pole nagu saanud Hondat lähemalt vaadatagi. Nüüd aga aega ja tahtmist kuhjaga- vaja ju kuidagi need õppimisele raisatud päevad tasa teha. (noorematele- tegelt on õppimine ikka väga oluline ja probleemide vältimiseks keskkoolis tuleb kuni 9.klassini kõvasti tööd teha. õnneks olen ise need 9 aastat natuke vaeva ikka näinud ja ka gümnaasiumis üht-teist kõrvataha pannud, ning seega kujunesid riigieksamid vaid \"vormistamise küsimuseks\") Aga see selleks.
Õlilekkeprobleemiga pole tegelenud, aga ega see eriti ei häiri kah, otseselt ei voola ja kogu aeg juurde kallama ei pea. Sebitud on ka mõned puuduolevad plastitükid, mille abil auto kenamaks peaks saama. Siit aga järgine plaan ja küsimus...
Juuni alguses kavatsen auto demonteerida (stanged, tuled, klaasid, sisu,liistud jne), mõned kohad liivaga pritsida, natuke keevitada, kogu see jama ära siluda ja siis üle värvida. Probleeme nagu polegi esialgu, kui värv välja arvata.
Nimelt oleks vaja mingit tugevat ja odavat värvi, millega kaetud autot ka vaadata kannatab. Värviks tuleb täiesti tavaline tumesinine. Mida siis kasutada?
Sadolini ei hakka vist peale panema, räägitakse igasugu hirmu ja õududjutte selle kohta. Samas mõned ütlevad, et viimasel ajal on sadolini värvid paremaks muutunud? Mingit kallist Spiec-Heckerit kah ostma ei hakka sellise odava auto peale.
Omal on pähe tulnud TIKKURILA. Sõbra Moskvits sellega aasta tagasi värvitud ja midagi pole öelda-täitsa kena on. Ka värvimine ise pidavat suht hästi sujuma sellega. Äkki kellelgi on soovitusi või nõuandeid Tikkurila kohta? Oleks teretulnud ka muud ideed.
Õlilekkeprobleemiga pole tegelenud, aga ega see eriti ei häiri kah, otseselt ei voola ja kogu aeg juurde kallama ei pea. Sebitud on ka mõned puuduolevad plastitükid, mille abil auto kenamaks peaks saama. Siit aga järgine plaan ja küsimus...
Juuni alguses kavatsen auto demonteerida (stanged, tuled, klaasid, sisu,liistud jne), mõned kohad liivaga pritsida, natuke keevitada, kogu see jama ära siluda ja siis üle värvida. Probleeme nagu polegi esialgu, kui värv välja arvata.
Nimelt oleks vaja mingit tugevat ja odavat värvi, millega kaetud autot ka vaadata kannatab. Värviks tuleb täiesti tavaline tumesinine. Mida siis kasutada?
Sadolini ei hakka vist peale panema, räägitakse igasugu hirmu ja õududjutte selle kohta. Samas mõned ütlevad, et viimasel ajal on sadolini värvid paremaks muutunud? Mingit kallist Spiec-Heckerit kah ostma ei hakka sellise odava auto peale.
Omal on pähe tulnud TIKKURILA. Sõbra Moskvits sellega aasta tagasi värvitud ja midagi pole öelda-täitsa kena on. Ka värvimine ise pidavat suht hästi sujuma sellega. Äkki kellelgi on soovitusi või nõuandeid Tikkurila kohta? Oleks teretulnud ka muud ideed.
1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
