[olli]

Sai ka täna hommikul Tartu-Tallinn maanteed mööda sõidetud. Sõites oli meeles see teema ja lülitasin gepsu sisse kiiruse täpseks kontrolliks. Püüdsin hoida kiirust 90-93 juures. 
Silma jäi ikka see, et valdav enamus pressis mööda. Ja mitte hetkeks, vaid ikka arvestatavalt auto kaugenes. Seega sõidetakse ikka üle lubatud ja 100-110 on kirjutamata reegel. Lisaks kiiremad vennad veel omakorda.
Seega tulla nüüd grupiviisiliselt hädaldama, et tee pidureid täis...
Nagu siin juba keegi ütles, et kui paljud juba segama hakkavad, siis äkki ise...
Jah oli ka aeglasemaid, aga kiirustajatega võrreldes ei tasugi mainimist. Ja 80-85 kulgejast saab ilusti mööda, kui natuke aega anda ja oodata.
Vaatasin, et enda autol spidomeetri 100 ongi täpselt paras, 94 kanti. Ja eks liigub ka edaspidi selle kiirusega.
Eespool toodud soovitused, et võiks ikka kiiremad mööda lasta. Kui ma ikka sõidan isegi natuke üle lubatud, siis miks ma peaks suunatulega võimlema, teed tegema jne...
Kel kiirem, see vaadaku ise, kuidas saab. Mina selleks lisaliigutusi tegema ei hakka ja minupärast lööge või risti.
Ajavõidust rääkides 90 ja 100. Kui ikka nii kiire on kogu aeg, siis võiks juba äkki häda number 1 ja 2 ka liikumise pealt ära teha ja ajavõitu oleks veel. 
Miks ma üldse selle jututorina siia kirjutasin. Vat on mõned tuttavad. Linnast maale sõites on ka alati jube kiire, ikke kõigist mööda.
Ja kui jõutakse maale väravast sisse, käib õllepurgi klõps ja järsku aega on maa ja ilm. Pole enam kuhugi kiiret.
Saa siis aru, mis asi see inimene üldse kui selline üldse on.

Ega see kiirustamine vast enamasti seepärast pole ka, et hirmus kiire oleks. Ikka mingi muu põhjus. Kellel see pere traditsioon nagu siin varem mainiti või ju siis lihtsalt meeldib kiiremini sõita. Mingi ego teema kindlasti ka, et ikka näidata kui ilus ja osav vend roolis on. Suht mõistmatu teema mu jaoks ja nagu näha siis ega need kihutajad ise ka põhjendada ei oska. Ise tegelt arvan, et olukord päris nii hull ei ole, et KÕIK kihutavad. Lihtsalt nendega ju teepeal kokku ei juhtu, kes enamvähem samas tempos liiguvad. Veel mõistmatum on mu jaoks need tüübid kes ikka üldse kohe pikivahet ei hoia. Või noh, lausa näevad ekstra vaeva et nii 1-2 autopikkuse kaugusel püsida. Seda ma ei oska küll teisiti seletada kui lapsepõlves vajaka jäänud lähedusetunne või omasooiharus.