24-05-2004, 13:31 PM
Punane lennuk tegi oma hetkeelu pikima soolosõidu, tuues eile mainit ridade kirjutaja Viljandist Tallinnasse. Sõit kulges ilma ootamatusteta, kuigi vana auto kohta normaalset kriginat/kraginat oli ikka kuulda. Sõiduolud olid väga erinevad, seda tänu vihmale ja trassile, mis oli osaliselt valitud kruusale. Vihmas pidasid kummid küllaltki hästi ja midagi ei saa ette heita ka pidamisele kruusal. Paaris kurvis läks tänu järsule sissepööramisele küll tagaosa libisema, aga see oli selgelt tunnetatav ja kergesti korrigeeritav. Küll sai selgeks, et kombinatsioon vana tagaklaas pluss tundmatud sorti ja kaunis väsinud aknakile teevad tagant madalalt paistva päikese korral salongipeeglist välja vaatamise täiesti mõttetuks. Lihtsalt ei näe midagi.
Täna on selja taga ka esimene hulkumine pealinna tipptunnis ja see pole just hea kogemus.
Asp
Täna on selja taga ka esimene hulkumine pealinna tipptunnis ja see pole just hea kogemus.
Asp
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!