02-09-2018, 00:07 AM
Mis selle plommi point oli ?
Sorri poisid aga seoses plommidega tuli lahe lugu meelde:
Meil kroonus toodi paariks nädalaks seeru voodi alla kaks kohvrit, üks oli "sekretno" ja teine oli "sevešenno sekretno". Seeru ei saand pelleris ka käia ilma, et sumadane kaasa poleks võtt. Ühe plommi lõhkumise eest sai 5 ja teise eest 15 aastat. Vähemalt nii räägiti. Vot sellisel plommil on point.
Kui hästi järele mõtlen, siis oli neid plomme vist isegi kaks, kummalgi kohvril. Avamise juures pidid olema seeru ja kapten. Kummalgi oli pitsat millega see pärast pitseeriti. Enne avamist vaadati luubiga pitseri seisu. Mingil kummalisel põhjusel lasus minul kohustus teada põhjalikult peast mõlema kohvri sisu ja seda sisuliselt une pealt. Sain kohe aru, et see on absull võimatu. "Studeerisin" siis Agu Sihvka kombel öösiti materjalid padja all meetodil. Päeval tassisin seda varandust vöö vahel endaga kaasas (see mis mulle selleks päevaks lugeda anti). Sel perioodil meieni koduste kirjad ei jõudnud ja ajalehed kah mitte. Aga sooled töötavad omas tempos. Ainsad mehed kogu mansahvti peale kellel pelleri paber varnast võtta olid mina ja seeru. Sealt ka oskus plomme avada ja sulgeda. No problemo. Ega siis iga avamise juurde kaput ei kutsutud. Krt, präegu mõtlen, et äkki olid pitsatid hoopis kahel ohvel, kapul ja majoril, aga major andis oma pitsati seerule, sõnadega nedaibohh. Ta lihtsalt ei viitsind kohale joosta nende sumadanide pärast.
Siiani mäletan kapu nägu kui seeruga talle kohvrid üle andsime. Vend lappas kohvri sisu, läks näost valgeks ja külm higi tuli SEKUNDITEGA tüübil otsaette. Ma arvan , et sellest kirjandusest 1/3 läks tamburist kõige kaduva teed. Nii palju ikka nutti oli, et "seversenno sekretnost" sai oluliselt vähem lehti piizdu pandud. Loeti veel sõnad peale, et kuna oled salajase kirjandusega kokku puutunud siis 10 a. kodumaalt välja ei saa. Puutusin ma jah, kui siis ainult tagumise otsaga
Sorri poisid aga seoses plommidega tuli lahe lugu meelde:
Meil kroonus toodi paariks nädalaks seeru voodi alla kaks kohvrit, üks oli "sekretno" ja teine oli "sevešenno sekretno". Seeru ei saand pelleris ka käia ilma, et sumadane kaasa poleks võtt. Ühe plommi lõhkumise eest sai 5 ja teise eest 15 aastat. Vähemalt nii räägiti. Vot sellisel plommil on point.
Kui hästi järele mõtlen, siis oli neid plomme vist isegi kaks, kummalgi kohvril. Avamise juures pidid olema seeru ja kapten. Kummalgi oli pitsat millega see pärast pitseeriti. Enne avamist vaadati luubiga pitseri seisu. Mingil kummalisel põhjusel lasus minul kohustus teada põhjalikult peast mõlema kohvri sisu ja seda sisuliselt une pealt. Sain kohe aru, et see on absull võimatu. "Studeerisin" siis Agu Sihvka kombel öösiti materjalid padja all meetodil. Päeval tassisin seda varandust vöö vahel endaga kaasas (see mis mulle selleks päevaks lugeda anti). Sel perioodil meieni koduste kirjad ei jõudnud ja ajalehed kah mitte. Aga sooled töötavad omas tempos. Ainsad mehed kogu mansahvti peale kellel pelleri paber varnast võtta olid mina ja seeru. Sealt ka oskus plomme avada ja sulgeda. No problemo. Ega siis iga avamise juurde kaput ei kutsutud. Krt, präegu mõtlen, et äkki olid pitsatid hoopis kahel ohvel, kapul ja majoril, aga major andis oma pitsati seerule, sõnadega nedaibohh. Ta lihtsalt ei viitsind kohale joosta nende sumadanide pärast.
Siiani mäletan kapu nägu kui seeruga talle kohvrid üle andsime. Vend lappas kohvri sisu, läks näost valgeks ja külm higi tuli SEKUNDITEGA tüübil otsaette. Ma arvan , et sellest kirjandusest 1/3 läks tamburist kõige kaduva teed. Nii palju ikka nutti oli, et "seversenno sekretnost" sai oluliselt vähem lehti piizdu pandud. Loeti veel sõnad peale, et kuna oled salajase kirjandusega kokku puutunud siis 10 a. kodumaalt välja ei saa. Puutusin ma jah, kui siis ainult tagumise otsaga