[Väravamehaanik]

Ameeriklased on muidugi rohkem harjunud sellega, et nad kassa juures peavad veel mingi kummalise täksi lisaks maksma kauba hinnale, mis leti peal kirjas oli. Ise mina paraku ei julge ka helistada müügi pakkumise peale kus hinda kirjas pole, st mis ma sinna helistan ja hinda küsin, kui mul muud targemat küsida pole. Minusugune aeglase mõtlemisega inimene ei suuda peale hinna teada saamist järgmist tarka küsimust välja mõelda. Pigem tuleb mul üle huulte mingi totakas emotsioon, peale pisikest pausi suudan mina küsida, et kas tal põhja all ka palju rooste auke on? Ja kõige lõpuks tahaks küsida, et miste tast müüte, endale ei kõlba või?

See oli minu poolne vabandus, et ma pole vanatehnikahuvilisena tundnud elavat huvi pakutava vanatehnika vastu. Ega vist eriti aruka vabandusena ei tundu, aga selliseid tüüpe on arvatavasti palju.