09-01-2019, 02:23 AM
Vsjo po planam!
20. detsembril tagasi kodumail. Nüüd jäi veel neli "huvitavat" molutamise päeva ja siis – aidaa!
Juhhuu, kuidas mulle sellised hetked meeldivad!
Autoosee ja tuld! Richtung nach Tallinn!!!
Sepise uulitsas lennujaama lähedal on nüüd palju uusi parkimiskohti avatud. Ühte majja saigi siis oma autoke €25.- eest majutatud. Edasi taksoga Balti Jaama ning reisi võis avatuks kuulutada.
Lint lõigatud - lihtne.
Eelnevalt ostetud piletiga laekud õigeks ajaks oma vaguni manu. Sääl tervitab sind miskine vene keelt kõnelev ülemus, kes su nime, näo ja talle ulatatud dokumendi ainult temale teadaoleva nimekirja alusel kokku viib ja kui kõik klapib, loivadki oma kupeesse.
Naril ootab sind puhas sängipesu ja abipakike juhuks, kui oled pesemisvahendid koju unustanud. Lisaks saad pikaks reisiks vabastada end tänavajalatsitest, sest kõigele on ju sinu eest ometigi mõeldud. Varba otsa võid tõmmata õhukesed reisusussid, millede vaipadel lohisedes siis edaspidi mugav hääletult ringi kooserdada ja vaguni eluga tutvuda.
Üldiselt – kõik laabus ja sujus suurepäraselt. Kl 16:00 läks sõit liikvele.
Kupeekaaslasteks kaunis ema ja veel kaunim tütar, kes eesti keelest muhvigi aru ei saanud, aga see-eest tundsin mina end justkui pisikese spioonina, kes kõik nende omavahelisest vestlusest kuuldu lahti harutas ja vahepeal säält talletatud uudse ja vajaliku oma vene keelt mittevaldavale kaaslasele edasi andis.
Rongis annad kohe umbes pooltunniks passi ära. Vaguni ülem istub omas kupees, laksab sealsamas štampovkasid kaustikusse ja valmistab piirivalvele Venemaale suunduvate fašistide nimekirja ette. Liikuvas vagunis tuleb täita ka migratsiooni kaart, mis pole just ülesanne kergemate killast, sest kaasavõetud pastaka ots on liiga jäme nende etteantud ruudukeste jaoks ja hea kui oma varesejalgadest lõpuks ise kah aru saad.
Narvas kulub tunnike dokumentide kontrollimise peatuseks ja teine samapalju kohe järgmises, Ivangorodi jaamas. Mõlemad seismised kössitad kannatlikult oma kupees.
Esimene suitsupaus saabub alles Kingissepas ja on täpselt kaks minutit pikk. Järgmine peatus Peterburgis.
Nii et kokkuvõttes veedad rongis €49,46 eest kaheksa tundi ja sellest kaks minutit sigareti seltsis. Kui tunned vajadust. Nälga kedagi ei jäeta ja süüa saavad kõik, kes kupees reisivad. Toit on hinna sees. Bliinid-värgid, limps ja miskit magusat lisaks. Õhtusöök serveeritakse otse kupeesse ja on üllatavalt tugev. See tõstab meeleolu.
Ülejäänuga on nagu on. Eeskirjad ja piirangud. Mõned vabadused kah. Näiteks võimalus vetsus käia, kui roheline tuli seda peldiku ukse taga lubab. Piiritsoonis ei luba. Umbes kaks ja veerand tundi sellist vanglaelu. Kuniks vene poole piiriametnikud vagunist lahkuvad ja koosseis uuesti liikvele tuksatab.
Venemaal sumbub ka raudtee-vibra. See osa on sääl maal paremas seisukorras, kui meil.
järgneb...
20. detsembril tagasi kodumail. Nüüd jäi veel neli "huvitavat" molutamise päeva ja siis – aidaa!
Juhhuu, kuidas mulle sellised hetked meeldivad!
Autoosee ja tuld! Richtung nach Tallinn!!!
Sepise uulitsas lennujaama lähedal on nüüd palju uusi parkimiskohti avatud. Ühte majja saigi siis oma autoke €25.- eest majutatud. Edasi taksoga Balti Jaama ning reisi võis avatuks kuulutada.
Lint lõigatud - lihtne.
Eelnevalt ostetud piletiga laekud õigeks ajaks oma vaguni manu. Sääl tervitab sind miskine vene keelt kõnelev ülemus, kes su nime, näo ja talle ulatatud dokumendi ainult temale teadaoleva nimekirja alusel kokku viib ja kui kõik klapib, loivadki oma kupeesse.
Naril ootab sind puhas sängipesu ja abipakike juhuks, kui oled pesemisvahendid koju unustanud. Lisaks saad pikaks reisiks vabastada end tänavajalatsitest, sest kõigele on ju sinu eest ometigi mõeldud. Varba otsa võid tõmmata õhukesed reisusussid, millede vaipadel lohisedes siis edaspidi mugav hääletult ringi kooserdada ja vaguni eluga tutvuda.
Üldiselt – kõik laabus ja sujus suurepäraselt. Kl 16:00 läks sõit liikvele.
Kupeekaaslasteks kaunis ema ja veel kaunim tütar, kes eesti keelest muhvigi aru ei saanud, aga see-eest tundsin mina end justkui pisikese spioonina, kes kõik nende omavahelisest vestlusest kuuldu lahti harutas ja vahepeal säält talletatud uudse ja vajaliku oma vene keelt mittevaldavale kaaslasele edasi andis.
Rongis annad kohe umbes pooltunniks passi ära. Vaguni ülem istub omas kupees, laksab sealsamas štampovkasid kaustikusse ja valmistab piirivalvele Venemaale suunduvate fašistide nimekirja ette. Liikuvas vagunis tuleb täita ka migratsiooni kaart, mis pole just ülesanne kergemate killast, sest kaasavõetud pastaka ots on liiga jäme nende etteantud ruudukeste jaoks ja hea kui oma varesejalgadest lõpuks ise kah aru saad.
Narvas kulub tunnike dokumentide kontrollimise peatuseks ja teine samapalju kohe järgmises, Ivangorodi jaamas. Mõlemad seismised kössitad kannatlikult oma kupees.
Esimene suitsupaus saabub alles Kingissepas ja on täpselt kaks minutit pikk. Järgmine peatus Peterburgis.
Nii et kokkuvõttes veedad rongis €49,46 eest kaheksa tundi ja sellest kaks minutit sigareti seltsis. Kui tunned vajadust. Nälga kedagi ei jäeta ja süüa saavad kõik, kes kupees reisivad. Toit on hinna sees. Bliinid-värgid, limps ja miskit magusat lisaks. Õhtusöök serveeritakse otse kupeesse ja on üllatavalt tugev. See tõstab meeleolu.
Ülejäänuga on nagu on. Eeskirjad ja piirangud. Mõned vabadused kah. Näiteks võimalus vetsus käia, kui roheline tuli seda peldiku ukse taga lubab. Piiritsoonis ei luba. Umbes kaks ja veerand tundi sellist vanglaelu. Kuniks vene poole piiriametnikud vagunist lahkuvad ja koosseis uuesti liikvele tuksatab.
Venemaal sumbub ka raudtee-vibra. See osa on sääl maal paremas seisukorras, kui meil.
järgneb...