[Janka]

Mis mulle selle linna juures veel meeldib ja äramärkimist väärib, on söögikohad.
Neid leidub sääl tsentralnajal tõesti palju ja samas on nad üksteisest ka kuidagi nii lahedalt eraldatud, hajusad, et naabri  seljas ikka väga ei elata.
Kahte ühesugust me ei leidnudki. Ja sisekujundusega on neis kõvasti vaeva nähtud. Ei ole ikka nii, et lauad-toolid, pugu punni, puru laualt põrandale... - ja minekit.
Kliendile on jäetud võimalus ruume imetleda, kunsti nautida. Ja mida imetleda - ikka on. Disaineri käsi igas majas mängus. Stiilne värk.
Üks selline, kuhu sisse astusime. Burksiresto, aga mitte nii, nagu meie tarbima-nägema harjunud oleme (Hess ja Mac). Kõik valmistatakse kohapeal, vaid tapamaja asub mujal.



Tegelikult oli muusika valik see, mis sinna sisse sundis astuma



Pikemat lugemist neile, kes viitsivad kontseptsiooni süveneda. Ja miks ka mitte kirjatükk, millest tasub tulevasel söögikoha omanikul miskit kõrvataha panna

Või siis Puškinis asuv selline asjandus.
Maja väljast nagu iga teinegi, aga kui sisse astud, imestad, kui oskuslikult on disainer ära kasutanud igiammuse nõukaaegset torujüride räpast tööpaika meenutava sisustuse.
Hinnad ja meilgi tuntud kodused toidud on sellise tippklassi asutuse kohta igati vastuvõetavad.