14-02-2019, 03:06 AM
Edasi võiks minna tsentrifuugi korpusega millest mul polegi eriti pilte. Tegemist on 6mm paksusest materjalist, 16,5 tollise terasveljega mille ma lõikasin pikuti pooleks, keerasin välisküljed omavahel kokku ja keevitasin kinni. Tekkis koonusekujuline ja hästi tugev kere, mille põhjaks jäi velje poldiaukudega osa. Korpus lihtsalt pidi olema tugev, et mind ennast rahustada. See kuradi keerlev jurakas seal keskel ajas mulle hirmu nahka juba enne kui ma projektiga poole pealegi olin jõudnud.
Pealt vaates nn tsentrifuugi sisse, nägi asi välja selline. Pildil paistab, velje keskele pistetud, üks vineerist ketas. See on tolle paha materjali topsiku tsentreerimiseks alguses kui puurida oli vaja jne.
Topsiku ma tegin mingist põrandalambi jala iluplekist, mis oli nagu loodud minu projekti jaoks. See topsik kinnitub poltidega velje keskele, tihendiks silikoon. Topsikul on piltidel puudu üks suurem auk, kust ülevalt tulnud paha materjal ära voolab. See auk sai tehtud täpselt sinna, kus veljel oli poldiauk ja velje poldiaugule sai keevitatud toru otsa, alla poole, mille külge kinnitatud vooliku kaudu see paha materjal mingisse suvalisse ämbrisse suundub. Ühesõnaga see topsik on jäigalt kinni korpuse küljes, keerleva kopsiku all.
Topsiku tsentrisse puurisin augu, kust võll läbi jookseb ja millele treisin alumiiniumist kahepoolse polditava krae, et tekitada sisse seintega anum, muidu jookseks paha materjal mööda võlli külge alla.
Võll ise sai üsna tavaline. Kuna kavatsesin aparaati ringi ajada pesumasina mootoriga, siis sai tehtud ka vastav rihmaratas, kuid hiljem läks mootor kummist kardaaniga otse vedama ja rihma ülekandest loobusin. Pesumasina mootori valisin selle kiirete pöörete, kättesaadavuse ning lihtsa pöörete juhtimise pärast.
Järgmiseks valmistasin suunaja. Selle ülesandeks on vedelik endasse haarata oma koonuselise kujuga, mitte lasta vedelikul põrkuda, kiirelt ringi käiva kopsikus oleva vedeliku seinaga, mis võib pritsmed loopida üle terve süsteemi laiali ka puhtasse sektorisse. Teiseks võtta see sisse toodav vedelik ning suunata see otse kopsiku sisse, välisseina äärde, kust siis puhastamise protsess võiks alguse saada. Selleks on suunajal kolm toru põhja juurde kinni keevitatud, mida mööda vedelik oma kohale, kopsiku välisseina äärde, liigub. Suunaja kinnitatakse kopsiku mutri peale, võlli otsakeermele eraldi mutriga. Kopsiku puhastamiseks eemaldatakse ainult koguja ja düüs. Düüsini ma kohe jõuan.
Düüs on tavaline toru, mis on viidud läbi tsentrifuugi korpusest ja millel on ühes otsas kraan, peale tuleva vedeliku koguse kontrollimiseks, ning korpuse sees pool olev hüdraulika kiirühendus, düüsi kiireks ja lihtsaks eemalduseks. Eemaldada on seda vaja tänu sellele, et toru ots on suunatud koguja sisse ja muidu ei saa lihtsalt kogujat kätte.
Toru kasutasin suvalist vasest torukest, millele pistsin otsa keevitusdüüside otsikud, lihtsalt lõbu pärast, et visuaalne pilt vähe tehnilisem oleks
Nagu tellimise peale, oli kiirühenduse emane ots valmistatud messingist, ja isane keevitatav.
Pealt vaates nn tsentrifuugi sisse, nägi asi välja selline. Pildil paistab, velje keskele pistetud, üks vineerist ketas. See on tolle paha materjali topsiku tsentreerimiseks alguses kui puurida oli vaja jne.
Topsiku ma tegin mingist põrandalambi jala iluplekist, mis oli nagu loodud minu projekti jaoks. See topsik kinnitub poltidega velje keskele, tihendiks silikoon. Topsikul on piltidel puudu üks suurem auk, kust ülevalt tulnud paha materjal ära voolab. See auk sai tehtud täpselt sinna, kus veljel oli poldiauk ja velje poldiaugule sai keevitatud toru otsa, alla poole, mille külge kinnitatud vooliku kaudu see paha materjal mingisse suvalisse ämbrisse suundub. Ühesõnaga see topsik on jäigalt kinni korpuse küljes, keerleva kopsiku all.
Topsiku tsentrisse puurisin augu, kust võll läbi jookseb ja millele treisin alumiiniumist kahepoolse polditava krae, et tekitada sisse seintega anum, muidu jookseks paha materjal mööda võlli külge alla.
Võll ise sai üsna tavaline. Kuna kavatsesin aparaati ringi ajada pesumasina mootoriga, siis sai tehtud ka vastav rihmaratas, kuid hiljem läks mootor kummist kardaaniga otse vedama ja rihma ülekandest loobusin. Pesumasina mootori valisin selle kiirete pöörete, kättesaadavuse ning lihtsa pöörete juhtimise pärast.
Järgmiseks valmistasin suunaja. Selle ülesandeks on vedelik endasse haarata oma koonuselise kujuga, mitte lasta vedelikul põrkuda, kiirelt ringi käiva kopsikus oleva vedeliku seinaga, mis võib pritsmed loopida üle terve süsteemi laiali ka puhtasse sektorisse. Teiseks võtta see sisse toodav vedelik ning suunata see otse kopsiku sisse, välisseina äärde, kust siis puhastamise protsess võiks alguse saada. Selleks on suunajal kolm toru põhja juurde kinni keevitatud, mida mööda vedelik oma kohale, kopsiku välisseina äärde, liigub. Suunaja kinnitatakse kopsiku mutri peale, võlli otsakeermele eraldi mutriga. Kopsiku puhastamiseks eemaldatakse ainult koguja ja düüs. Düüsini ma kohe jõuan.
Düüs on tavaline toru, mis on viidud läbi tsentrifuugi korpusest ja millel on ühes otsas kraan, peale tuleva vedeliku koguse kontrollimiseks, ning korpuse sees pool olev hüdraulika kiirühendus, düüsi kiireks ja lihtsaks eemalduseks. Eemaldada on seda vaja tänu sellele, et toru ots on suunatud koguja sisse ja muidu ei saa lihtsalt kogujat kätte.
Toru kasutasin suvalist vasest torukest, millele pistsin otsa keevitusdüüside otsikud, lihtsalt lõbu pärast, et visuaalne pilt vähe tehnilisem oleks
Nagu tellimise peale, oli kiirühenduse emane ots valmistatud messingist, ja isane keevitatav. Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!