[viplala]

Järgmiseks on ju selge, et kui seal korpuse sees üks pritsmete pidu käib (ja uskuge mind et käib  ), oleks mõistlik taoline tegevus eraldada välismaailmast. Et leida sellise suurusega tugevat ja sirget kaant sinna peale, nu ma otsisin küll aga mnjah, üldiselt võimatu ülesanne. Panin aga jälle valumasina tööle ning valasin kaane. Seekord proovisin liivast vormi teha, mis ka õnnestus peaaegu, kuid see koht või kese kuhu ma alumiiniumi valasin, keetis liiva üles alumiiniumi sisse. Edaspidi peab sinna pleki alla panema või tegema vähe teise vormi. Puhas liiv pole ikka selle jaoks mõeldud. Ketas tuli päris piraka läbimõõduga ja ega enam suurem polekski pinki mahtunud. 

   
   
   
   

Aga siis hakkasin mõtlema, et mis kasu on kinnisest kaanest. Tahaks ju näha ka sinna sisse kui töö käib. hakkasin siis ringi vaatama mingi ümmarguse klaasi järele ja leidsin...pesumasina ukse klaasi. See ju nagu loodud labori välimusega asi

Pingile hääled sisse jälle ja treisin keskele augu  ning ka faasi klaasi jaoks, millel oli juba tehase poolt valatud vastav ääris minu projekti jaoks.   

   
   
   

Seejärel võtsin hinged ette. Need pidid tõstma kaant alguses otse üles ja hoidma end ümber kaane serva. 

   
   
   
   
   

Kaant hakkasid kinni hoidma neli massiivset polti, mille tegin suvalisest kuuskantraua jupist ja mingist keermelatist. 

   


Ega selle kaanega ongi kõik. Alla poole sai treitud tihendi jaoks soon, üpris lai. Sinna istutasin kaks kõrvuti asetsevat o rõnga riba. Silikoon kõige alumiseks ja siis need ribad peale ning lasin ära kuivada. Ribade otsad liimisin üksteisega vastavaks pikkuseks enne kokku. 

   
   



Klaas läks ette puhta silikooniga. Igaks juhuks panin ka mõned poldid seibidega hoidma, või õigemini pidevat survet avaldama. Seibide alla läksid kummist puhvrid, milleks oli lohvist lõigatud kummi tükid.

   
   
   


Johhaidii, kell on neli kohe ... homme edasi katsetest ja tulemustest koos andmetega.