14-02-2019, 13:01 PM
(14-02-2019, 00:36 AM)Janka Kirjutas: Hüdrovedu on niikaua ahvatlev, kuniks miskit selles kompotis laiali lendab.Aga seleta, MIS seal sellist saab juhtuda, mida ei saa remontida või vahetada? Kui kogu Maailma tööstus käib hüdromootorite najal...kogu suur merendus käib hüdroga jne? Voolik läheb katki? Jah, peame Eesti ainsal superjahil roolisüsteemi ühte voolikut vahetama. Ma toonud mitmeid purjekaid, üks neis tpallittirugi teinud, kus sõuvõlli aetakse ringi hüdromootoriga. Seal pidi Imre tõesti enne tiiru, kui jaht oli 41 aastat vana, mingid tihedamad vidinad veomootorisse panema. Ise pani - automaalrina! Seega ei ole tuumateadus?
Edasi ainult maksad ja kirud või lased masinal turgu minna, et see uue lolli leiaks.
Ausõna - mina ja usun et paljud evel ei tea ega tunne hüdrosüsteme piisavalt hästi, mul on lihtsalt pikk tarbijakogemus iidvanade värkidega. 60'tel ja 70'tel ehitatud süsteemid töötavad siiani... Miskine raushobu laadne spetsiifiline metsatraktor HOBIkasutusse ei sõid never-ever samapalju töötunde, kui 50 aastat vana superjaht või 45 aastat vana kruiisipurjekas. Ainuüksi vana Avandiga veedtud tunde on nii palju...
Samas hüdrot on peale IGAL JUHUL vaja, 2 linti on mõte, hüdromootorit on kõige lihtsam kiiruslikult reguleerida ja reverseerida - isegi mina suudan selle riista ülesehituse nendesinaste motokoerte lindividinate peale siinsamas kokku joonistada. Laiuseks saame ~1190milli ehk igal juhul mahub ka kaubikutesse rattakoobaste vahele.
Topeltlindid koos kõigi muude vidinatega jäme 1000 + raamimetall. Teadmata suurus on veo-hüdromootorite ja nende jutimise hind. Küll on teada hüdroveoga ja olemasoleva hüdropakiga metsahaagiste hinnad! See oleks nüüd kõige lihtsam lahendus! Sõidu ajal haarats ju tööd ei tee, seega üks väljavõttering juurde ja palju voolikud-jagaja veel juurde läheb? Ütleme paned veel 2000 koos pöörleva istmeraami ja pulbervärvimisega. Ikkagi 5 korda odavam...
Tahad niisama ka sõita, nagu soomlase masinaga, ja muid haagiseid vedada või lund lükata, tuleb vähe rohkem aretada ja hüdropakk masina turjale panna.
Aga mida on ju vedavale metsahaagisele tiisli alla vaja, ongi lihtsalt pöördistmega varustatud vedav platform. Tühjalt pole kaalu vaja (tiisli kaal + Mees 100+ kg ju on lisaks masinale endale), koormatuna annab kaalu puit läbi haagise tiisli ja haagis ju ise lükkab ka raskemal veol. Ja siis pole ka kahte eraldi hüdromootorit vaja sest keerama saab panna kogu roomikmasina, nagu sel Burlak Ekspeditoril. Ehk toosamane tiisli pööramine.
Siinsamas rasketehnika all on 124 postitusega hüdrovedu detailideni lahti võetud. Mõte hakkas liikuma lihtsalt selle rootslaste raudhobu täiesti hullumeelse hinna peale. Geniaalne riistapuu pehmele ja kitsastesse oludesse aga... Vanasti polnud ju linte saada, polnud veotähikuid jne, neid tuli ise teha - see ei sobi. Aga praegu on müügil valmislahendused, põhimõtteliselt konstruktorid. Too motokoer ise jääb metsatöödeks lahjaks - videoid piisavalt üleval ja ainult too kahe lindiga raskem isend teeb midagigi. Kui ei taha bensiiniga vaevelda ja ehitada kõik nullist, on ju ka väikediislid olemas. Suurim küsimärk on 185-rahaliste lintide kestvus metsatehnika all talvevälisel ajal.
Mida on vaja - samasugust asja, ainult suuremat! Ideaalis võiks peal istuda ka ja sealt saama juhtida nii masinat kui haagise tööriistasid.