15-02-2019, 03:04 AM
Minu tegelik/peamine eesmärk sellele seadmele ei ole vana õli ega kütuse puhastamine ja ma ei hakka seda selleks ka kasutama otseselt. Mul on küll 200-300l täiesti ebakõlbulikku diislit, mille ma sealt läbi lasen ja kasutusele võtan, ning umbes sama palju erinevates reduktorites ning kastides olevat õli, mida kuidagi kohe ei tahaks uut osta ja mille ostmiseks puudub ka igasugune vajadus, ning mille ma lihtsalt ära puhastan metalli osakestest ning erinevatest friktsioonidest ja tagasi panen. Milleks ma seda kasutan, jätan praegu omateada.
Ma päris kaua mõtlesin, et mis materjaliga ma tsentrifuugi katsetaks. kuidas ma tean kui suuri osakesi see on võimeline püüdma ja kui hästi oma tööd teeb. Mul on vaja, et see töötaks hästi vedela viskoossuse juures osakestega umbes 0,1-1 mikron. Hästi vedela peal ma pean silmas vee omadusi umbes. Vaja oleks tegelikult labori mõõtmist, ehk kunagi ma ka sinna suundun, kuid momendil pole sellel erilist tähtsust.
Niisiis praegune seis. Ma suutsin stabiilselt tsentrifuugi tööle saada umbes 4000rpm juures. See on minu treipingi ja oskuste ja võimaluste juures vägagi arvestatav kiirus mingi kobaka keerutamisel, mis täis lastis kaalub oma 4kg ja mille läbimõõt on 260mm. Ma proovisin arvutada erinevaid suuruseid siin, näiteks sain G suuruseks 2000g jne, aga see kõik on liiga raske minu jaoks ja ma tegelikult ei saa nendest asjadest aru päris täpselt. Kuni kolmanda klassi füüsikani on kõik kerge aga kui hakkad tegelikult süübima osakeste liikumisse vedelikus...mnjah, sinna see minu poolt ka jääb.
Enivei, vähemalt lugesin palju ja otsisin ja uurisin ja lõpuks sain aru, et asi polegi nii lootusetu juhtum kui vaadata ainult numbrit 4000rpm. G suureneb vastavalt ketta läbimõõdule. Osakesed liiguvad kergemini kui vedelik on vedel, neile mõjub pisem takistus, ehk hõõrdejõud või mingi pinna huinamuina millest ma jälle aru ei saanud aga ma tahan selle kõigega öelda, et ainult rpm ei ole see kõige kõige. Laborites tsentrifuugitakse vedelikest välja kulla molekulidest koosnevat 30nm osakest. Ja seda 30 min jooksul 15000-20000 rpm juures. Ma isegi ei tea kui väikese läbimõõduga need tsentrifuugid on, kuid läbimõõt suurendab osakese kineetilist energiat, seega massi. Ah, pikk jutt, fekaal jutt. Minu tsentrifuug suudab nii mõndagi ja kui nüüd algusesse tagasi tulla, siis ainus materjal, milles on hästi palju osakesi suurusega 1-20 mikronit näiteks, on vana diisli õli koos oma tahmaga. Seega ma arvasin, et kui ma suudan õlist välja võtta tahmaosakesed, kasvõi need mis filtri läbivad ja mootoris vabalt ringlevad, võin ma oma projekti õnnestunuks lugeda, sest see on õli, paks ja veniv võrreldes näiteks veega. Tahmaosakeste suurus õlis, algab sealt 0,0001 mikroni pealt. Nu taolised teemad on muidugi minu jaoks ulmevaldkonda kuuluvad.
Aga jah, tulles nüüd tagasi korra mu tsentrifuugi ehituse juurde, sis see radikas mille ma sinna paigaldasin, peaks hakkama tähtsat osa täitma just õlide juures, mille viskoossus muutub vastavalt tembile. Kui ma oma katseid hakkasin tegema, siis ma ei saanud veel õli ette kuumutada, ega süsteemi keskküttega ühendada. Et saada õli piisavalt vedelaks, segasin ma selle diisliga. Umbes 1/3, liiter õli ja 3 liitrit diislit. Nii sain ma katsed läbi viia ja näha milleks siis tsentrifuug suuteline on.
Ja siin siis pildid tulemustest. Esimeseks valisin vw Transporteri diisli õli, mootor aastast 2005, käib kui kellavärk, eelmisest õlivahetusest läbisõit 9530km. Õliks mingi GM toodang. Eelmine õlivahetus koos filtriga minu tehtud. Filtri tootja jään võlgu , kvaliteetne aga krt ei mäleta peast. Õli mõõtsin 4l ja segasin selle 15l diisliga.
Tsentrifuugi sisu on umbes 1,4l, ehk siis see vahe esimesest tilgast sinna, kuni hetkeni kus tsentrifuug hakkab puhast välja loopima. 10l vedelikku käib läbi umbes 1 tunniga. Natukene aeglasemalt aga umbes sinna kanti ma kraaniga pealejooksu reguleerin. Siit saate välja arvutada kaua kestab ühe tilga õli puhastamise protsess kopsikus.
Seega 4l värsket mootorist tulnud kvaliteet õli, korras mootror ning 10k õlivahetusvälp... Üks kord läbi käinud tsentrifuugist, ülalt sisse, alt välja. 4liitrit, mitte 40 ega 400...
4 liitrit kasutatud diiselõli läbi mu projekti.
Järgmiseks segasin 10l settinud õli, mille ma lasin settida umbes 1,5 aastat soojas ruumis, 20l nõus, 15l diisliga. Selle 20l nõu pealt ma võtsin ettevaatlikult 10 ära. Segu segasin kokku vispliga trelli otsas, et asi saaks kenasti segunenud ja vedel.
Muide, väga raske on pildistada musta musta, see kurat lihtsalt lööb kõik värvid ja valgused sassi. Kui valgust ei näita, on tegemist olematu tombuga, kui näitad, on kõik teised esemed üle valgustatud. Aga siiski, vaadake jälle seda massi mis tekkis 10l settinud õlist. Haige teema. Mul tõesti ei ole sõnu ja minu jaoks on tegemist tulemusega mis mul lõua rippuma võttis. Ma ei uskunud seda, ma lihtsalt ei uskunud. Igasugu guugeldamise ja pläägutamisega saame alati leida näiteid ja näidiseid ja muid häid asju aga kui üks projekt toob lõpptulemina sulle taolise käegakatsutava asja su nina ette, läbi kõige selle töö, mõtlemise tegutsemise ja vaeva nägemise mis selle projekti jaoks pidid läbi tegema, siis see ongi õnn suure algustähega. Mind see see tulemus igal juhul raputas ja andis edasi tegutsemiseks paraja portsu positiivset energiat oma järgnevatele projektidele.
See projekt aga läheb pessu, peale seda kui ma mõned õlised asjad olen sealt veel läbi lasknud, ning hakkab ootama oma kohta kuskil seal mõnusas nurgas, ühendatuna pideva soojaga ning oodates enda sisemusse palju huvitavamaid materjale kui seda on vana õli
Ma päris kaua mõtlesin, et mis materjaliga ma tsentrifuugi katsetaks. kuidas ma tean kui suuri osakesi see on võimeline püüdma ja kui hästi oma tööd teeb. Mul on vaja, et see töötaks hästi vedela viskoossuse juures osakestega umbes 0,1-1 mikron. Hästi vedela peal ma pean silmas vee omadusi umbes. Vaja oleks tegelikult labori mõõtmist, ehk kunagi ma ka sinna suundun, kuid momendil pole sellel erilist tähtsust.
Niisiis praegune seis. Ma suutsin stabiilselt tsentrifuugi tööle saada umbes 4000rpm juures. See on minu treipingi ja oskuste ja võimaluste juures vägagi arvestatav kiirus mingi kobaka keerutamisel, mis täis lastis kaalub oma 4kg ja mille läbimõõt on 260mm. Ma proovisin arvutada erinevaid suuruseid siin, näiteks sain G suuruseks 2000g jne, aga see kõik on liiga raske minu jaoks ja ma tegelikult ei saa nendest asjadest aru päris täpselt. Kuni kolmanda klassi füüsikani on kõik kerge aga kui hakkad tegelikult süübima osakeste liikumisse vedelikus...mnjah, sinna see minu poolt ka jääb.
Enivei, vähemalt lugesin palju ja otsisin ja uurisin ja lõpuks sain aru, et asi polegi nii lootusetu juhtum kui vaadata ainult numbrit 4000rpm. G suureneb vastavalt ketta läbimõõdule. Osakesed liiguvad kergemini kui vedelik on vedel, neile mõjub pisem takistus, ehk hõõrdejõud või mingi pinna huinamuina millest ma jälle aru ei saanud aga ma tahan selle kõigega öelda, et ainult rpm ei ole see kõige kõige. Laborites tsentrifuugitakse vedelikest välja kulla molekulidest koosnevat 30nm osakest. Ja seda 30 min jooksul 15000-20000 rpm juures. Ma isegi ei tea kui väikese läbimõõduga need tsentrifuugid on, kuid läbimõõt suurendab osakese kineetilist energiat, seega massi. Ah, pikk jutt, fekaal jutt. Minu tsentrifuug suudab nii mõndagi ja kui nüüd algusesse tagasi tulla, siis ainus materjal, milles on hästi palju osakesi suurusega 1-20 mikronit näiteks, on vana diisli õli koos oma tahmaga. Seega ma arvasin, et kui ma suudan õlist välja võtta tahmaosakesed, kasvõi need mis filtri läbivad ja mootoris vabalt ringlevad, võin ma oma projekti õnnestunuks lugeda, sest see on õli, paks ja veniv võrreldes näiteks veega. Tahmaosakeste suurus õlis, algab sealt 0,0001 mikroni pealt. Nu taolised teemad on muidugi minu jaoks ulmevaldkonda kuuluvad.
Aga jah, tulles nüüd tagasi korra mu tsentrifuugi ehituse juurde, sis see radikas mille ma sinna paigaldasin, peaks hakkama tähtsat osa täitma just õlide juures, mille viskoossus muutub vastavalt tembile. Kui ma oma katseid hakkasin tegema, siis ma ei saanud veel õli ette kuumutada, ega süsteemi keskküttega ühendada. Et saada õli piisavalt vedelaks, segasin ma selle diisliga. Umbes 1/3, liiter õli ja 3 liitrit diislit. Nii sain ma katsed läbi viia ja näha milleks siis tsentrifuug suuteline on.
Ja siin siis pildid tulemustest. Esimeseks valisin vw Transporteri diisli õli, mootor aastast 2005, käib kui kellavärk, eelmisest õlivahetusest läbisõit 9530km. Õliks mingi GM toodang. Eelmine õlivahetus koos filtriga minu tehtud. Filtri tootja jään võlgu , kvaliteetne aga krt ei mäleta peast. Õli mõõtsin 4l ja segasin selle 15l diisliga.
Tsentrifuugi sisu on umbes 1,4l, ehk siis see vahe esimesest tilgast sinna, kuni hetkeni kus tsentrifuug hakkab puhast välja loopima. 10l vedelikku käib läbi umbes 1 tunniga. Natukene aeglasemalt aga umbes sinna kanti ma kraaniga pealejooksu reguleerin. Siit saate välja arvutada kaua kestab ühe tilga õli puhastamise protsess kopsikus.
Seega 4l värsket mootorist tulnud kvaliteet õli, korras mootror ning 10k õlivahetusvälp... Üks kord läbi käinud tsentrifuugist, ülalt sisse, alt välja. 4liitrit, mitte 40 ega 400...
4 liitrit kasutatud diiselõli läbi mu projekti.
Järgmiseks segasin 10l settinud õli, mille ma lasin settida umbes 1,5 aastat soojas ruumis, 20l nõus, 15l diisliga. Selle 20l nõu pealt ma võtsin ettevaatlikult 10 ära. Segu segasin kokku vispliga trelli otsas, et asi saaks kenasti segunenud ja vedel.
Muide, väga raske on pildistada musta musta, see kurat lihtsalt lööb kõik värvid ja valgused sassi. Kui valgust ei näita, on tegemist olematu tombuga, kui näitad, on kõik teised esemed üle valgustatud. Aga siiski, vaadake jälle seda massi mis tekkis 10l settinud õlist. Haige teema. Mul tõesti ei ole sõnu ja minu jaoks on tegemist tulemusega mis mul lõua rippuma võttis. Ma ei uskunud seda, ma lihtsalt ei uskunud. Igasugu guugeldamise ja pläägutamisega saame alati leida näiteid ja näidiseid ja muid häid asju aga kui üks projekt toob lõpptulemina sulle taolise käegakatsutava asja su nina ette, läbi kõige selle töö, mõtlemise tegutsemise ja vaeva nägemise mis selle projekti jaoks pidid läbi tegema, siis see ongi õnn suure algustähega. Mind see see tulemus igal juhul raputas ja andis edasi tegutsemiseks paraja portsu positiivset energiat oma järgnevatele projektidele.
See projekt aga läheb pessu, peale seda kui ma mõned õlised asjad olen sealt veel läbi lasknud, ning hakkab ootama oma kohta kuskil seal mõnusas nurgas, ühendatuna pideva soojaga ning oodates enda sisemusse palju huvitavamaid materjale kui seda on vana õli
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!