[janek555]

Lahti võttes selgus,et lahti oli ennast kerinud kardaani taga olev mutter ja nii jooksis väike veohammakas silda sisse. Paar aastat tagasi olin selle ise lahti võtnud ja tihendit vahetanud. Nüüdki oli kardaan alt ära aga ei näinud ,et oleks lahti tulemis tunnuseid.
No igatahes puruks ta läks.
   

Esialgu panin alla 403 alt võetud vana diffri,see oli küll aeglasema ülekandega, 41 hammast.
Spidomeeter hakkas valetama pea 10 km/h,ehk siis 90 sõites näitas gps 80. Teine ja suurem viga oli aga undamine....nii kõvasti undavat silda polnud ma enne kuulnudki. Jäärajal oli ,aga aeglane sild parem. Käikude vahe lühem ja üldse paremini istus see ülekanne kokku. Kuna aga suvi ees ja eelkõige ei olnud mõeldav sõita sellise lärmiga autos,otsisin ikkagi uut difrit.
Ostsin mõned ja hakkasin sobivat kokku ehitama. Lõpuks läks alla sama ülekanne mis ennist,ehk 38 hammast suurel hammakal. Korpus uuema auto oma,kus kuullaagrite asemel rullid,sisse hõreda nuudiga satelliit hammasrattad. Kartus jäi,et kas saan ikka kolmest difrist kokku tehes head asja.....
Aga sain! Nii hästi ja nii vaikselt ei ole see auto minu käes veel sõitnud?
Tegime proovisõite ja igati rahul. Ka keevitusmootorist tehtud mootor on endiselt hea,ei söö õli,ei tilgu ja käib täitsa pehmelt. Võtsin küünlad maha ja need kinnitavad,et silindrid ühtemoodi töös. Värvust vaadates,ehk natuke lahja segu,aga sõites pole aru saanud. Eks sellega võib jooksvalt edasi tegeleda. 
   
Kui siiani olnud pigem talvel sõitmiseks,siis sellel aastal tahaks teda ka suvel tarbida. Hea rotikas millega saab ka kruusa ja metsateid kolistada,ning parklas pole uksemõlkimiste hirmu. Tarbevanatehnika