18-03-2019, 21:47 PM
Üldiselt jääb endale mulje, et kui teemaalgataja soov on kasutada esimese hooga reisimiseks kodumaad, ja võibolla ka lähiriikidesse mingil ajal, siis ei pruugi vast tõesti esimeseks masinaks millega üldse proovima hakata, kas reaalselt see asi toimib enda jaoks ja huvi kestma jääb, vaja olla tervest maailma autopargist selle ideaali leidmine.
Eriti kui võtta aluseks eelarve, mille eest ei ole meeletut valikut ideaalses korras nõutud omadustega masinaid lihtsalt võtta...
Enda pakkumine oleks, et teemaalgatajal on väike valiku koht. Kas teha plaanidesse/ nõudmistesse mingil moel kärbe ja leppida vähemaga(vahet pole mis kasutatud auto ligi võtad, igal juhul peab olema valmis ootamatuteks remondikuludeks + sellise asja sisustamiseks vajalikud materjalid- seadmed ajavad eelarve kergesti lõhki), punnitada millegi sarnase suunas(saad suure kaubaruumi, kuhu mahub palju, plaane rikkuva vaheseina ja kolm istet, millest vähemalt kaks ei ole kõikse mugavamad), või tuua õuele midagi selle laadset .
Viimase variandi kasuks räägib võimalus, et kui leida enam- vähem seisundis masin, lasta see ihumehaanikul üle vaadata ja üle käia, siis saab suhteliselt peaaegu kõigi soovitud
funktsioonidega masina, mille ehitamise peale kordades vähem vahendeid/aega kulub kui ise 0-st pihta hakates. Saab täisfunktsionaalse asja maitse rutem suhu.
Saab selgeks kas see hobi üldse pikemalt huvitab, kuidas kaaslastega on, mis esimeses masinas ei sobi ja mis sobib jne. Ja kui päris ämbrisse ei astu, siis on sel masinal ka mingi edasimüügiväärtus, ehk siis kui soov paremat/ uhkemat või hoopis loobuda, siis ei hävi meeletult.
Algselt plekkkuudina sündinud asja sisse ehitamine on paras peavalu, eriti kui esimest korda teed. Olen 3 hooldusautot ehitanud(viimane alles küll veidi poolik).
Esiteks vaja sinna kindlasti korralik heliisolatsioon ja jahedama ilmaga sõita/tagaosa elupaigana kasutada plaanides ka soojustus ja lisasoojendus. Viimane omakorda nõuab lisavõimekust elektrisüsteemilt, eelkõige teist akut. Paljas plekkkong ei kannata mingit kriitikat. Lihtsalt vaheseinast loobumisega läheb ka ees põrguks. Jõhker müra sõites või vihma käes, mis närvid ruttu krussi ajab.
Ja selle peale vaja ju viimistlus paigaldada ja selle külge sisustus. Kruve suvalisse kohta lasta ei saa, pidevalt pead mitu sammu ette-taha mõtlema, et mitte endale karuteenet teha...
Samas kui ikka on kindel soov ise 0-st teha ja oma vigadest õppida?
Eriti kui võtta aluseks eelarve, mille eest ei ole meeletut valikut ideaalses korras nõutud omadustega masinaid lihtsalt võtta...
Enda pakkumine oleks, et teemaalgatajal on väike valiku koht. Kas teha plaanidesse/ nõudmistesse mingil moel kärbe ja leppida vähemaga(vahet pole mis kasutatud auto ligi võtad, igal juhul peab olema valmis ootamatuteks remondikuludeks + sellise asja sisustamiseks vajalikud materjalid- seadmed ajavad eelarve kergesti lõhki), punnitada millegi sarnase suunas(saad suure kaubaruumi, kuhu mahub palju, plaane rikkuva vaheseina ja kolm istet, millest vähemalt kaks ei ole kõikse mugavamad), või tuua õuele midagi selle laadset .
Viimase variandi kasuks räägib võimalus, et kui leida enam- vähem seisundis masin, lasta see ihumehaanikul üle vaadata ja üle käia, siis saab suhteliselt peaaegu kõigi soovitud
funktsioonidega masina, mille ehitamise peale kordades vähem vahendeid/aega kulub kui ise 0-st pihta hakates. Saab täisfunktsionaalse asja maitse rutem suhu.
Saab selgeks kas see hobi üldse pikemalt huvitab, kuidas kaaslastega on, mis esimeses masinas ei sobi ja mis sobib jne. Ja kui päris ämbrisse ei astu, siis on sel masinal ka mingi edasimüügiväärtus, ehk siis kui soov paremat/ uhkemat või hoopis loobuda, siis ei hävi meeletult.
Algselt plekkkuudina sündinud asja sisse ehitamine on paras peavalu, eriti kui esimest korda teed. Olen 3 hooldusautot ehitanud(viimane alles küll veidi poolik).
Esiteks vaja sinna kindlasti korralik heliisolatsioon ja jahedama ilmaga sõita/tagaosa elupaigana kasutada plaanides ka soojustus ja lisasoojendus. Viimane omakorda nõuab lisavõimekust elektrisüsteemilt, eelkõige teist akut. Paljas plekkkong ei kannata mingit kriitikat. Lihtsalt vaheseinast loobumisega läheb ka ees põrguks. Jõhker müra sõites või vihma käes, mis närvid ruttu krussi ajab.
Ja selle peale vaja ju viimistlus paigaldada ja selle külge sisustus. Kruve suvalisse kohta lasta ei saa, pidevalt pead mitu sammu ette-taha mõtlema, et mitte endale karuteenet teha...
Samas kui ikka on kindel soov ise 0-st teha ja oma vigadest õppida?