28-03-2019, 03:26 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-03-2019, 03:30 AM ja muutjaks oli nunu.)
Eelmine aasta oli ju põuane, sestap see suur väljamineku protsent. Moraalsest kahjust võiks püüda ikka üle olla, metsa istutamine kipubki olemagi riskialtis tegevus. Peale mõnda aastat toimetamist hakkab linnamees ka aru saama, et me elame ja toimetame siin looduse armust. Mitte vastupidi, nagu nõukaajal meid veenda püüti 
Minu jaoks oli kõige kehvem aasta 2008. Siis metsastasin vana kruusakarjääri põhja.Istutasin aprilli teises pooles RMK'st ostetud kaheaastaseid avajuurseid mände. Oli samuti põuane suvi -- mai algusest juuli keskpaigani ei sadanud tilkagi. Järgmiseks kevadeks oli kolmandik mändidest hukkunud, aga mis seal ikka, mis s---sti, see uuest. Paar aastat hiljem ei paistnud enam kuskilt välja, missugused taimed aasta hiljem istutatud olid. Nüüdseks on see lapp juba ametlikult metsamaa ja käesoleval aastal sain tänu sellele ka suurema maamaksu arve!
Aga ikkagi ei tohiks nii palju välja minna. Äkki ei olnud istutamise aeg õige või mingi muu tehnoloogiline viga. Ehk tasuks lugeda kasvõi seda või seda. Paar võhiku nõuaneet ka:
Juuri ei tohi kahekorra jätta, kui on liiga pikad, siis tuleb lihtsalt lühemaks lõigata. Ja veel, taimede juured tuleb võimalikult tihedalt kinni astuda, et nad mullaga heas kontaktis oleks.
Mina olen ostetud taimed enne istutamist vette likku pannud. Aga viimastel aastatel, kui ise kasvatan, siis pole seda vaja, sest kaevad paarsada taime peenrast üles, sõidad üle põllu ja istutad kohe maha. Ei mingit kuivamist vahepeal.
Üks aasta, vist 2011, proovisin ka metsast toodud kuusetaimi istutada. Leidsin riigimetsa sees oleva teeärsel kraavikaldal ülitiheda kuusevõsa kasvamas, mõned männid ka seas. Taimede pikkus varieerus 15 - 45 cm. Sain neid sealt ligi paartuhat. Nägid suhteliselt äbarikud välja ja mõtlesin et ega neist õiget asja saa. Juurepall kippus ka väikeseks jääma, maa oli ju kruusane ja kaevamine väga vaevaline. Sai nad siis maha istutatud. Ühe nädalavahetusega ei jõudnu, osa jäid järgmiseks. Üldiselt läksid kasvama üllatavalt hästi, ainult selles satsis, mis pikemat seista sai enne istutamist, oli hukkumise protsent pisut suurem. Selles osas oli vaja järgmisel kevadel juurde istutada. Esimesed kolm aastat nad eriti ei kasvanud, aga neljandal oli juurdekasv juba OK ja nüüd kasvavad mühinal, nagu taimlast ostetud või ise ette kasvatatud puud. Pisut ebaühtlasema pikkusega on ainult.
Kui otsustad ise taimi kasvatada, siis need mõned külvikastid võiksid ka kasvuhoonesse tomatite vahele ära mahtuda. Oleneb muidugi, kui suurelt ette võtta. Taimede ise kasvatamisest või lugeda näiteks siit, aga mina olen kasvatanud märksa tihedamalt, nagu eelmses postis kirjutasin. Esimese aasta võivad seemikud vabalt istutuskastis elada. Mingit reaskülvi pole vaja, hajuskülvina ühtlaselt üle kasti. Peale tärkamis võib ka kastid õue tõsta. Kuusk ja mänd kasvavad ka õues hästi, lihtsalt kasvuhoones pisut kiiremini. Peenrasse tuleb pikeerida alles teisel aastal. Nad on algul ikka väga väikesed. Paar pilti ja natuke juttu, kuidas profid kasvatavad
Aga jõudu ja edu kaaskannatajale
Minu jaoks oli kõige kehvem aasta 2008. Siis metsastasin vana kruusakarjääri põhja.Istutasin aprilli teises pooles RMK'st ostetud kaheaastaseid avajuurseid mände. Oli samuti põuane suvi -- mai algusest juuli keskpaigani ei sadanud tilkagi. Järgmiseks kevadeks oli kolmandik mändidest hukkunud, aga mis seal ikka, mis s---sti, see uuest. Paar aastat hiljem ei paistnud enam kuskilt välja, missugused taimed aasta hiljem istutatud olid. Nüüdseks on see lapp juba ametlikult metsamaa ja käesoleval aastal sain tänu sellele ka suurema maamaksu arve!
Aga ikkagi ei tohiks nii palju välja minna. Äkki ei olnud istutamise aeg õige või mingi muu tehnoloogiline viga. Ehk tasuks lugeda kasvõi seda või seda. Paar võhiku nõuaneet ka:
Juuri ei tohi kahekorra jätta, kui on liiga pikad, siis tuleb lihtsalt lühemaks lõigata. Ja veel, taimede juured tuleb võimalikult tihedalt kinni astuda, et nad mullaga heas kontaktis oleks.
Mina olen ostetud taimed enne istutamist vette likku pannud. Aga viimastel aastatel, kui ise kasvatan, siis pole seda vaja, sest kaevad paarsada taime peenrast üles, sõidad üle põllu ja istutad kohe maha. Ei mingit kuivamist vahepeal.
Üks aasta, vist 2011, proovisin ka metsast toodud kuusetaimi istutada. Leidsin riigimetsa sees oleva teeärsel kraavikaldal ülitiheda kuusevõsa kasvamas, mõned männid ka seas. Taimede pikkus varieerus 15 - 45 cm. Sain neid sealt ligi paartuhat. Nägid suhteliselt äbarikud välja ja mõtlesin et ega neist õiget asja saa. Juurepall kippus ka väikeseks jääma, maa oli ju kruusane ja kaevamine väga vaevaline. Sai nad siis maha istutatud. Ühe nädalavahetusega ei jõudnu, osa jäid järgmiseks. Üldiselt läksid kasvama üllatavalt hästi, ainult selles satsis, mis pikemat seista sai enne istutamist, oli hukkumise protsent pisut suurem. Selles osas oli vaja järgmisel kevadel juurde istutada. Esimesed kolm aastat nad eriti ei kasvanud, aga neljandal oli juurdekasv juba OK ja nüüd kasvavad mühinal, nagu taimlast ostetud või ise ette kasvatatud puud. Pisut ebaühtlasema pikkusega on ainult.
Kui otsustad ise taimi kasvatada, siis need mõned külvikastid võiksid ka kasvuhoonesse tomatite vahele ära mahtuda. Oleneb muidugi, kui suurelt ette võtta. Taimede ise kasvatamisest või lugeda näiteks siit, aga mina olen kasvatanud märksa tihedamalt, nagu eelmses postis kirjutasin. Esimese aasta võivad seemikud vabalt istutuskastis elada. Mingit reaskülvi pole vaja, hajuskülvina ühtlaselt üle kasti. Peale tärkamis võib ka kastid õue tõsta. Kuusk ja mänd kasvavad ka õues hästi, lihtsalt kasvuhoones pisut kiiremini. Peenrasse tuleb pikeerida alles teisel aastal. Nad on algul ikka väga väikesed. Paar pilti ja natuke juttu, kuidas profid kasvatavad
Aga jõudu ja edu kaaskannatajale