[kass]

Pelgast õhuhapnikust ilmselt ei piisa, et säärast Himaalajat rajada. Tekib õhuke oksiid ja sellega asi lõpeb. Aga mootori töötamisel paisuv ja kokku tõmbuv lõdvik nühib pidevalt ning sellega eemaldab tõhusalt oksiidi. Lisame siia vahetamata jahutusvedeliku, milles korrosiooniinhibiitorid on "ära kulunud" (või suisa vee) ja meil võiks olla põhjus, miks kinnitusvitsast "lõdviku poole" need augud tekkima hakkavad.

Lõdvik on kummilaadsest tootest. Nii kumm kui enamus plaste on  hapnikku läbi laskvad materjalid. Loomulikult ei toimu see läbipääs susinal, vaid aeglaselt, aastakümnete jooksul. 

Klaas ja metall on hapnikule läbipääsmatud.

Mida Sa sellest hapnikust süüdistad, kirjutad ju ise, et hapniku  toimel tekib alumiiniumi pinnale õhuke al. oksiidi kiht, mis just alumiiniumi kaitseb korrosiooni eest, probleem on pigem oksiidikihi hävitavates tegurites või oludes, mis ei lase hävinud oksiidikihi asemele uut  kihti  tekkida. 
Sõltuvalt keskkonnast  - 1. korrosioon gaasilises keskkonnas, 2. korrosioon elektrolüütilises keskkonnas, 3. korrosioon mitteelektrolüütilises keskonnas (bensiin, õli, petroolium ja minu lemmik - piiritus jne).
Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi - 1. keemiline korrosioon (kuivades gaasides ja elektrivoolu mittejuhtivates vedelikes), 2. elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosioon. Toimub siis, kui 2 erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdilahusega
jne jne jne