08-05-2019, 11:38 AM
Olen nõus, et pahatahtlikud kommentaarid on probleem. Eriti need, mille puhul silt pole adekvaatne. Me võime küll diskuteerida, et Ülemiste keskuse (siinkohal puristidele teadmiseks: sündmust pole registreeritud, filmitud ega üles riputatud) parklas üle kahe invakoha parkinud Cayenne võib tõepoolest kuuluda jalutule kurdile juhile, kel oli tõepoolest nii kiire apteeki elutagavat ravimit ostma, et polnud aega viisaka liikleja kombel parkida ja invakaarti armatuurile paigutada, aga milline on sellise stsenaariumi tõenäosus? Oluliselt kõrgem on näha sellesse kaarikusse istumas hilistes kahekümendates oluliselt kirurgiliste protseduuridega järgiaidatud naisinimest, kes küsimusele: "Miks nii ometi?" viskab vaid "tševo, tšuhna. Pasol b žopu". Reaalne kogemus elust...
Kas me peaks iga liiklusidioodi puhul vaikima ja ootama, kuniks riiklikud (masendavalt alamehitatud ja hambutud) struktuurid reageerivad? Minu arvates mitte.
Hägustamine on vaid probleemi tagajärgede ilustamine, mitte probleemi lahendamine.
Teisest küljest ei ole probleemi lahendamine ka 9 g (või palju see pistuleti kuul kaalubki) kaupa tina jagamine igal kahtlustäraval juhul. Kuigi see aitaks ühteaegu lahendada nii ülerahvastatuse kui mölakluse probleemi, ei kiida ühiskond seda ilmselt heaks. Ega kiidaks minagi... Kuigi ilmselt oleks mõistlik sarimölakatele hakata riikliku pansionaadi tuusiku asemel jagama pääsmeid sunnitöölaagrisse. Tõsi,need tuleks enne luua. Ühiskonnas juba jagub töid, mida keegi teha ei taha. Minu maksueurod võiks pigem minna vastutustunnet arendava töökasvatuse süsteemi (mille maksimaalne raskuaste võiks olla letaalne!), mitte turgutava ja vaid kõrgeltharitud kurjategijaid tootva pansionaadi ülalpidamiseks.
Tasakaal nende kahe äärmuse vahel on habras, möönan. Aga mulle tundub, olles õige usin küsija, et kaitstes valimatult kõiki ja kõike, me vaid soodustame mölakluse levikut. Mis on pikas perspektiivis kahjulik ühiskonnale.
Väike ääremärkus: meil oli kaheksakümendatel väike piiripealne kanakasvatus. Pidevalt oli probleem, et varesed ja harakad kippusid mune varastama ja lõhkuma. Kui aga üks maha sirutati ja kirsi otsa riputati, oli kuuks ajaks rahu majas.
Siis tuli menetlust uuendada.

Kas me peaks iga liiklusidioodi puhul vaikima ja ootama, kuniks riiklikud (masendavalt alamehitatud ja hambutud) struktuurid reageerivad? Minu arvates mitte.
Hägustamine on vaid probleemi tagajärgede ilustamine, mitte probleemi lahendamine.
Teisest küljest ei ole probleemi lahendamine ka 9 g (või palju see pistuleti kuul kaalubki) kaupa tina jagamine igal kahtlustäraval juhul. Kuigi see aitaks ühteaegu lahendada nii ülerahvastatuse kui mölakluse probleemi, ei kiida ühiskond seda ilmselt heaks. Ega kiidaks minagi... Kuigi ilmselt oleks mõistlik sarimölakatele hakata riikliku pansionaadi tuusiku asemel jagama pääsmeid sunnitöölaagrisse. Tõsi,need tuleks enne luua. Ühiskonnas juba jagub töid, mida keegi teha ei taha. Minu maksueurod võiks pigem minna vastutustunnet arendava töökasvatuse süsteemi (mille maksimaalne raskuaste võiks olla letaalne!), mitte turgutava ja vaid kõrgeltharitud kurjategijaid tootva pansionaadi ülalpidamiseks.
Tasakaal nende kahe äärmuse vahel on habras, möönan. Aga mulle tundub, olles õige usin küsija, et kaitstes valimatult kõiki ja kõike, me vaid soodustame mölakluse levikut. Mis on pikas perspektiivis kahjulik ühiskonnale.
Väike ääremärkus: meil oli kaheksakümendatel väike piiripealne kanakasvatus. Pidevalt oli probleem, et varesed ja harakad kippusid mune varastama ja lõhkuma. Kui aga üks maha sirutati ja kirsi otsa riputati, oli kuuks ajaks rahu majas.
