[rando]

Klassikaline Vana Mersu hääl… We are still alive!
Tegelikult ka!

Alustame arengu minimaalsust km kohta ja sündmusterikast päeviku jätkamist.
2017. nov. pakkisin auväärse masina varju alla pärast seda, kui hooaja viimase koormaga jättis tõstesilindri tihendi purunemisest „härra“ korraliku õlinire juhuslikule õuele… Kast alla ja koju tagasi.

2018a.  Puuvankri kui põhiülesande hooaeg algas aprilli varastel päevadel. Kuna sügisel jäi kõik seisma faasis „küll on aega“ kasti tõstesilindri tihendi probleemiga, siis pärast esmast käivitust asusin seda uurima. Sildri eemaldamise käigus sai juba selgeks, et kuna „tehtud“ siis lihtsalt ma ei pääse. Korpuse keerme osa oli kinni keevitatud, julgesin eeldada, et õli pidamise pärast.  Juhuslikult tuttava tuttav hakkas kevadise koristuse ajal viimsel teele saatma oma Zil masinat, tuli hetke otsuse najal plaan, et võtan sealt endale kasti silindri. Rohkem kulus aega sealt eemaldamisele, kui Puuvankri juures paigaldamise jooksul selgeks sai selgeks, et käesoleva pumba võimekuse, õlipaagi mahutavuse ja lisaks kogu krempli asukoha sobimatuse tõttu ei lähe kohe mitte… Kiirvariandina soetasin väidetavalt korras 53-e silindri ja Puuvanker veeres Japa halumasina konveieri alla koormat ootama.
Ja nii möödus aeg ja tagasihoidliku metsamajandaja ning auväärse Puuvankri transporditud ruumimeetrid.

Augustis, kui minul toimetused tehtud, küsis väga hea tuttav autot omale „asjaajamiseks“. Tegemist persooniga, kes teema alguses mainitud (tema käest rentisin Vw Lt-d) ja ei saa ju keelduda…
Kogu järgneva loo tulemusena sai mulle selgeks, et austades vanemat tehnikat, ei salli nad peremehest erinevaid juhte… (tegelikult juba teist korda, aga esimene oli aasta varem, akude väsimuse esmane märk iseseisvast võimetusest mootorit käima saada).

Viisin ise tema õuele, tuttav soovis teha 2 tiiru. Esimene häire pärast esimest tiiru:  siduripedaal kukkus põhja… Pedaali silinder kiilus kinni. Läksin Puuvankrit remontima… lammutasime laiali ja juhuslikult oligi tuttaval vana mersu bussi küljest samalaadne silinder, kust paremad tihendid võetud ning ajutine igavene kehtis taaskord. Inspekteerisime, et siduri peasilindriga väga kaugele ka ei jõua, üsna „märg“ teine. Tekkis plaan, et tuttav tehku oma ring ära, siis remondin! Ha ha.
Teise kõne sain järgneval päeval, kus mainiti, et roolivõimu survevoolik katki. Koorem just peale pandud ja 10km minna. No mis seal nii väga hullu mõtlesin, toob pilli pärast koju ära ja küll siis tegutseb. Aga Puuvankril olid omad plaanid… Uus häire, koorem seljalt saadud, aga Puuvanker ei luba enam kohalt minna!!?? Suutis siis Vabariigi Taasiseseisvumise päeval korralikult seisu alustada, minu meelest vähemalt auväärselt ja kellegi õues, mitte tee peal!
Läksin siis appi. Õhk ilusti üleval, aga seisupidur maha ei tule. Õhulekkeid ma ei tuvastanud ning üsna nõutult olime „tuttavaga“ auväärse Puuvankri kõrval seismas…
Juhuslikuse tahtel (millest paremat ei kujutaks ette) oli sealsel naabrimehel käibel samatüübi veokas, loomulikult +4 aastat noorem. Motiveeritult tuli tema, kui teadmatutele nüüd õpetust andma, et neid masinaid saab remontida! Ja suutiski. Õhtupimeduses ja lisavooliku abil sai üsna ruttu selgeks, et nelikkaitseklapp ei toimi korralikult. Sama lisavooliku „otsetee“ abil sai pidur maha, ning sõitsin koju ära, jah sõidupidur töötas ilusti.

Klapil võtsin hiljem kaane maha, alumiiniumi oksüdeerumist sealt probleemi algpõhjusena paistis….  Puhastasin, kokku ja korras. Kuna tööd oli tehtud ja mõned häired, endal töölt puhkus ja aeg oli, otsustasin viimaks Puuvankrile natukenegi peremehena rõõmu pakkuda. Uus mootriõli, filter, kütusefilter, õhufilter ja tagumised lisa porilapakad paigaldatud. Siduri peasilindrile uus sisu. Kütusefiltri vahetusega sain ka vanakeselt peapesu: Pärast uue filtri paigaldust (panin korpuse kütust täis) käis hetke ja enne käima ei saanudki, kui pärast erinevate variantide kasutamist filtri ja pumba vahelise vooliku täitsin diisliga süstla abil… Eelnevalt püüdsin kütust lisaks üles pumbata, aga nagu ikka, vanuril see ei töötanud.

Ja muud ei jõudnudki, oli väga tubli hooaeg, ca 30 koormat halupuud, tagasihoidlikult 1000 km.
Käesolev aasta algas sellega, pärast akude paigaldust tuli meelde, et masslüliti on ammu riiulis, nüüd paigaldatud. Sellel aastal tagasihoidlikum küttepuude vedu olnud.
Ülevaatus taaskord läbitud. Palju plaane on endiselt, kuidas Puuvankri olukorda parendada. Aga siiani olen kogu juhtunu ja km väga rahul.