[taavi]

Tervist .

  Lasen oma arvamuse kasutatud autode ostmise otstarbekuse kohta "suurde saali" . Mul on igapäevaliikuriks 260 € eest ostetud 1996 aasta Opel Astra , vahetanud olen vasaku esitiiva ( rooste )  , roolivarda välimise otsa , termostaadi , hammasrihma koos juurdekuuluvaga ja 2 korda esivedrud ( läksid katki ) ning korra tagavedrud ( olid liiga pehmed ) , muidugi ka õli . On see nüüd suur kulu , kurat teab , auto soetushinnast rohkem olen remondile ja hooldusele kulutanud kindlasti ning mida kauem ma selle autoga sõidan , seda suuremaks hoolduse ja remondi maksumus võrreldes auto ostuhinnaga muutub .
 Olen sõitnud ka uute autodega : Dacia Duster ja Renault Megann - ei meeldinud neist kumbki , Duster ei jaksanud tendiga haagist kiiremini kui 100 km/h vedada ( 1,6 l bensiinimootoriga )  Meganne rool nõudis pidevat tähelepanu ja sõidusuuna korrigeerimist , lisaks tagaistmel pole ka lapsel jalgadele ruumi .

kui nüüd see astra sul sureb (sest lõpuks ta kindlasti sureb), siis kui suure tõenäosusega sa saad samasuguse alginvesteeringuga sama hea auto?


Isiklikult olen pidanud umbes 1000 eurose hinnaga autosid, mõni küsib aastas 1000 eurot, mõni küsib aastas 100 eurot varuosasid (õlivahetused ja kütus peale selle). Aastane läbisõit kipub olema eri aastatel 15-30k km. Olen ka 5000 eurost autot omanud 10 aastat, teda iga aasta jällegi 1000 euro eest remontides ja lõpuks läks mahakandmisele, sest et masin korda saada eeldanuks see 5000 eurost remonti. Praegu sõidan liisinguautoga, 80k juba kellale saadud 3 aastaga ja sellega ilmselt saab ikka samapalju kui mitte 3x kauem veel sõita. isiklikult pean kõige suuremaks riskiks 3-5k euri maksvaid masinaid, sest neil kipuvad varuosad olema veel kallid ja samas neid varuosasid just hakkab minema. 1000 eurise rondi puhul saab varuosasid kaalukaubana romulast ja kui see 1000 eurone auto sureb, siis 1000 euro eest leiab järgmise mis jälle 2-3 ülevaatlust vastu peab minimaalse lisakuluga.