[AnatoliJermakov]

Vähemalt mina olen jõudnud  tõdemuseni ,et kas ma olen siis tõesti nii vähe väärt et sõita igapäevaselt mingi roostes ja kohe laiali pudeneva roobiga.Kõik taandub lõpuks  muidugi rahakoti suurusele aga joosta juba autoga peaaegu kaasa või lükata jalaga hoogu  ja taguda rusikaga rinnale ,et mina liisingut ei maksa,olen vaba mees vabal maal.Sõidan ka kasutatud autoga aga loodan et vähemalt kümme aastat ei pea veel tutvuma igal hommikul Kuusakoski hinnakirjaga ,et kas täna viimaseks sõiduks õige päev.

Miks vana auto tähendab roostes ja laialipudenevat autot? Minu meelest teps mitte. Siin on küsimus omanikus, kes kuidas oma autot hoiab. Auto vanus ei näita mitte midagi. 

Mina teen täiesti ebarentaableid otsuseid oma 23 aastat vana Audi osas (igapäevaauto mul ja 20 000 aastas sõidan). Pidanud teda vähem, kui 2 aastat, selle aja jooksul täielik ülevärv, roostet 0, kõik detailid vahetatud originaalide või parimate B-varuosade vastu. Ja just lasin ka sisu mitte odava sadulsepa juures üle käia, maksin jälle mõnusalt aga originaalkangast taastati ka sisu kulunud ja katkised kohad kõik ära. 
Ma tean lisaks endale mitmeid isikuid, kes oma vanu kärakaid väga eeskujulikult hoiavad. Ja tänu sellele need ka kestavad. Ehk siis puudub lihtsalt vajadus uuema auto järele, mis juhul kui just liisingusse ei võta uhiuut, ka suuremaid kulutusi nõuavad. Ja siin ongi kompott - et vana auto, kui ta on korralik ja viisakas, pakub lisaks ülalpidamise odavusele ka väga mõnusat emotsiooni. Sest kui miski sind väga hästi teenib, siis lihtsalt pole ju põhjust välja vahetada. 

Vastukaaluks olen omanud ka I gen Ford Mondeot ja selle kere lihtsalt haihtus atmosfääri kiiremini, kui ma suutsin seda kokku lappida. Kõik lakk oli maha koorunud ja nägi nii ropp välja, et tehniliselt täiesti Antsu viiuli sõitsin ma rauda ja asi oligi tehtud. See tõesti ajab kopsu üle maksa, kui on vana auto, mis on lihtsalt ront ja mille roolis on häbi sõita.