[Janka]

Ei. Siia riiki ei saa niimoodi siseneda, et tõmbad hõlmad koomale, poed väravast läbi ja oledki ÜlemisteCitys.
Vähemalt pool tundi seisad järjekorras, et aus ametnikuhärra või -proua saaks lõpuks talle ulatatud passi läbi sirvitud ja eelnevalt lennukis täidetud migratsioonikaardile omad märkmed sirgeldatud. Alles siis suunatakse sind turvikute-tollipatrulli haardesse ja kui sealt vabaned, on juba tunnike sinu väärtuslikust siinviibimise ahtakesest ajaaknast kulutatud.
Esimese asjana rajame endile teed väljapääsu poole, leiame lennujaama nurga taga vaikse kohakese ja tõmbame hinge. Teadvustame isekeskis fakti, et nüüd on need kuusteist tuhat kilomeetrit läbitud ja samas ütleme mõlemad välja tõsiasja, et kogu see kadalipp tuleb ükskord ju veel läbi teha...
Aga sinnani on õnneks aega.

Sakutan hõlmast üht hi-vis ülikonda pakitud neegri näoga daami ja uurin, kuspool maja tiivas võiks asetseda Budget nimeline autorentla, kust olin enne kodunt lahkumist tagumiku alla ühe pisemat kasvu autopunni tellinud. Suund näitsiku poolt kätte juhatatud leiamegi pika leti, mille ühes otsas seisab hindu näojoonte ja kõnes ilma "R" häälikuta maailmakodanik. Lühikese teenuse tutvustuse ja peale vajalike allkirjade ning summade loovutamist saame enda kasutusse "brand new" 28000km-se läbisõiduga KiaRio. Vaatan auto üle, istun rooli taha ja pea kolm tundi kestev maanteereis Lääne poole võib alata.
Kuigi Šotlandias sai õige rooliga valel pool teed liiklemisega kätt proovitud, on kodused harjumused visad taanduma ja varmad välja lööma. Suunatulede lüliti asemel asub selles autos hoopis kojameeste kangike ja tuuleklaasi pesuri käivitamine annab vastutulijaile märku, et teel on midagi korrast ära...
Keskpäevaks laekume õnnelikult ja täies tükis Stanthorpe'i linnakeses.
Saan tütrelt meile üürile võetud maja võtmed, põikame kiireks tiiruks poodi, sööme nipet-näpet ja kukume kumbki oma tuppa voodisse kolmepäevasest vintsutusest toibuma. 
Selleks korraks Áliz & утро с вечера мудрее...