[Janka]

Tiit saab järgmisel päeval oma netivärgi käima, minu jagu aga ei mõtlegi iitsatada...
Eks siis kasutame esialgu kahepeale ühte. Hea, et seegi olemas on ja ju siis pean minema postoffisisse õiglust taga nõudma...

Aga alustame tasapisi seda ringkäiku siin Stanthorpe'i linnakeses. Ja mitte vanade japsidega. Kahjuks.

Esimese asjana tuleb kindlasti käia ära muuseumis. 
Sest kui ei tea ajalugu, siis ei oska sa kindlasti ka end mitte kuidagi sobitada sellesse linna ja õhkkonda, mis siin valitseb.
Võiks arvata, et linn tekkis tänu põllumajandusele ja rikkalikule veini tootmisele, aga nii see päris pole.
Esmatähtis oli ikkagi soodne maavara leiukoht. Tina, mille peale koloniaalrahvas kohale vooris, töö ja sissetuleku leidis ning elamiseks barakid püstitas. Ja sealt siis edasi arenes põllumajandus ning muu tini-träni, sest süüa-juua ja end ning võõraid katta oli kah millegagi vaja.
Sai siis see paik siin maamunal samuti oma nime ladinakeelse tina järgi: stannum + thorpe. Mulle, kui kunagi igiammu saksa keelt tuhdeerinule vägagi üldisest anglosaksist lihtsalt tuletatav ja arusaadav. Dorf – küla.
Muuseum, mis seisab püsti tänu ümberkaudsete elanike annetustele on selline tunnikese-paari läbijalutamise teema. Siin on kõike. Alates sõjapidamise varustusest, kooliharidusest, põllumajanduse kraamist lõpetades tubadega, kuhu paigutatud ka eelmise sajandi teist poolt imiteerivat mööblit ja elustiili. Tasub igal juhul külastada, kui siia kanti asja on.
Ja üldse – iga kohalikku muuseumi tasub külastada. Ükskõik kuhu maailma nurka sinu jalg kah parajasti ei maanudks...