[Janka]

Edasi läheb tibake keerulisemaks.
Siin saab juba selja soojaks. See tõstab tuju ja loob õigema meeleolu











Mis siis järgmiseks???
Tulles tagasi matkakese alguse juurde, sinna, kus laager ja infokeskus, siis piltidelt-plakatitelt oli näha, et ses Girraweeni rahvuspargis kannavad need looduse poolt kokku laotud graniidikamakad ka nimesid.
See, millest just värskelt jagu saime on Castle Rock ehk siis kaugelt vaadates meenutab kaljukindlust. Pildil rohkem esiplaanil.

   

Meist Kirde- ja Ida-suunda (pildil Castle Rocki taga vasakul ja paremal) jäävad Normani mägi ning peaaegu kõrvuti olev paar - Sfinks ja Kilpkonn.

Et läbitud raja algus ühtib ka pääsuga Sfinksile ja Kilpkonnale ning esimeses hargnemiskohas seisis kahtlane tahvel infoga nonde kahe viimasena nimetatu juurde kulgeva teekese halva seisukorra kohta, siis jätsimegi nii Sfinksi kui Kilpkonna esialgu mängust välja. Möödunud suvel möllanud suure põlengu tõttu olla läbipääsud endiselt ohtlikus seisukorras. Rada on murtud puudest täielikult lahti saagimata ja palju ripub pea kohal kahtlasi tüvesid, mis ainult neile teadaoleval hetkel maha võivad prantsatada.
Päev ripub samuti, aga alles pooles taevas. Kuidagi igav hakkab...

       

See esimene objekt oli nüüd vanadele kontidele-liigestele alles selline kerge разминка. 
Tehtud-mõeldud ja pääl't kivide otsast tagasi kindlamale mullapinnale laskumist võtame kodutee asemel suuna Kirdesse, Girraweeni Pargi kõrgeimale tipule, Mount Normanile...