10-08-2019, 00:58 AM
(10-08-2019, 00:03 AM)Marko Kirjutas: Esiteks ei pruugi sügavamal niiskus suurem olla, oleneb asjaoludest.
Aga küljed peavad olema isoleeritud seepärast, et ei puutuks juhuslikult augu seintega kokku ja tekitaks täiendavaid vooluringe. Tsipa keeruline, aga umbes sama, nagu takistid paralleelselt.
Kui viitsid, katseta kahe puitu keeratud kruviga ja kahe isoleeritud teravikuga. Kruvidega näitab sama puutükk ikka väga palju vett vist?
Oot oot, juhul kui sügavamal ei ole niiskus suurem kui ülal pool servades, mida vittu seal sügaval siis üldse mõõta? Teiseks...niiskuse mõõtja mõõdab siiski suurima niiskuse nn. tasapinda puidus (andke mulle andeks kõik teoreetiliselt tugevad füüsikud siinkohal) . Juhul kui sa just ei taha vihma käest toodud puidu pinnaniiskust mõõta, vaid puidu üldist taset, siis pead siiski mõõtma sisepinda. Mida suurem on niiskus mingil tasapinnal, seda rohkem sealt voolu läbi läheb. Keskel on puidus tavaliselt enam niiskust, kuna aurustumine on puidu keskosast kordi rohkem raskendatud kui väliskülgedelt. Seega on tavaliselt puidu niiskus ikka puu keskele koondunud (me ei räägi praegu eluspuidust) Kui me hakkame nüüd isoleerima väljapool oleva kuivema puidu voolujuhtimist, seespool olevast märjemast puidust, siis olgem ausad, see on lollus ruudus. Puu sees/keskel on niiskus tavaliselt suurem ja niiskusemõõtja mõõdab niiskust, ehk vett puu sees, ehk läbi vee ja soolade minevat voolu, mis annab niiskusemõõtjale andmed, ehk voolu läbivuse ehk takistuse, või mis iganes teema seal... punkt. Mida suurem on vee sisaldus, seda rohkem muutub takistus. Keskel on vett rohkem, seega ei koti karvavõrdki kui palju on servades puit kuivem parasjagu. Kuivem puit ei muuda andmeid, märjem muudab. Märjem on keskel, kuivem ei puhu pilli, kui just räästa alt vettinud pakku ei mõõda millel on tõesti sisemine olustik kuivem. See aga on rohkem erand kui reegel ja ei oma siinkohal erilist tähtsust.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!