[viplala]

Mees tuleb vara hommikul koju, avab ukse ja saab naiselt taignarulliga sellise litaka mööda kolpa, mis saadab ta jalapealt ööbikute juurde. Kui ta teadvusele tuleb, kummardub tema kohale hüsteeriliselt nuttev ja paluv naine...

„Anna mulle andeks, Jaan! Ma unustasin täiesti ära, et sa olid hoopis öises vahetuses.”