[v6sa]

Meil on peres olnud 4 jooksu uusi lamelle ja vist kümmekond jooksu naastusid, millest neli uut. Nii esi-, taga kui nelikveduste all. Lisaks vast sadakond paari- või ühekaupa pikemalt läbikäinut. Seega võrdlusmaterjali hakkab tekkima

Odaval lamellil ja heal lamellil on räme vahe. Naastuga on vahe väiksem, kuigi paraku hästi kuulda.

Naast peab kauem ja libiseb raskemini kontrollitavalt. Lamell muutub varem rahutuks ja hakkab hoiatama. Kui on kuulajat... Samas on masin endiselt kontrollitav, juhitav ja pidurdatav. Ehk naastuga nii kergesti tekkivat "assaraiskkuilibe!" efekti ei teki nii kergesti.

Mõistlik on ennetada teadaolevalt libedaid kohti: lihvitud ristmikud, järsemad tõusud, väljapoole kaldu kurvid. Seal tuleb sõita kerge veoga, et mitte rikkuda rehvi vähest pidamist jääl.

Ka parimad lamellid on siiski üsna saamatud vesijääl, kus pidamiseks vajalikku karedust ei ole. Säärastes oludes peab ainult jäässesurutav naast mingil udupeenel määral. Siiski piisavalt, et juhile anda (pahatihti põhjendamatut) enesekindlust teoreetilise turvalisuseelise tasalülitamiseks sõidukiiruse tõstmisega. Ehk teelt välja sõites on naastuga kiirus alati suurem olnud...

Mida rohkem koormust on rehvil, seda paremini lamell peab. Koormaga kaubiku all ilmselt probleeme ei ole, kerge päraga tühi tagavedune saab ilmselt olema kaunikesti liputaja.

Lamellrehv on väga hea sügisesel õhukesel jääkirmetisel, millest naast läbi vajub ja asfaldil libisema kipub. Ehk lähinädalate hommikutel on lamellimeestel pidu, naastumeestel võimalus oma uued rehvid lollusega rikkuda.