08-10-2019, 08:01 AM
Talvel tegelesin ühe kabiini liivapritsimise ja värvimisega. Küsisin nõu siin teemas lk. 17 ja sain ka, aitäh. Sain kinnitust, et pritsijärgse roostetamise peamine ajend on kondenseeruv niiskus.
Katse ise käis järgnevalt. Peale liivapritsi järgmise päeva hommikul tõin koju. Oli jaanuar, väljas +1 maas lörts ja ülevalt tibas ka veidi mingit paska. Ajasin grilli peal oleva kabiini haagisele, tõmbasin kabiinile koormakatte ümber ja sõitsin koju ca 20 min. Soe ja kuiv garaaž eraldi hoones, eelmisel päeval võtsin kütte välja. Kodus tegin garaaži suured uksed lahti ja lasin õhul maha jahtuda pea välistemperatuurini. Ajasin käru garaaži. Panin kattega kabiini alla elektrilise soojapuhuri ja küttesse, et kabiini temperatuur oleks kogu aeg keskkonnast kõrgem. Varsti võtsin koormakatte ära. Panin välisuksed kinni ja õhksoojuspumba sisse ning hakkasin kogu garaaži liikuva õhuga vaikselt üles kütma temperatuurini ca +15. Tõstsin haagiselt maha.
Tulemus: 5 nädala jooksul ei tekkinud mingit roostet, objekt oli täiesti haljas. Alguses olid mõned kohad, kust transpordi ajal oli siiski veidi lörtsi peale pritsinud. Need said kohe kaltsu ja kuumaõhupuhujaga kuivatatud ja liivapaberiga üle lükatud ja ei tekkinud ka sinna mingit roostet. Pärast keevitusi ning muid parandusi sai lõpuks peenema liivapaberiga käsitsi kõik üle käidud ja läks sama moodi värvija kätte.
Eesmärk - saada epokrunt otse puhta ja kergelt karvase pleki peale ilma igasuguste nakkumist vähendavate roostemuundite, happekruntide jms vahekihtideta - sai täidetud.
Kindlasti oleneb roostetamine ka materjalist ja ilmselt mingi 80ndate vene plekk seda ei soosinud. Samas ka keevitatud lapid (plekk vist kunagi Levadiast) ja õmblused rooste märke ei ilmutanud
Katse ise käis järgnevalt. Peale liivapritsi järgmise päeva hommikul tõin koju. Oli jaanuar, väljas +1 maas lörts ja ülevalt tibas ka veidi mingit paska. Ajasin grilli peal oleva kabiini haagisele, tõmbasin kabiinile koormakatte ümber ja sõitsin koju ca 20 min. Soe ja kuiv garaaž eraldi hoones, eelmisel päeval võtsin kütte välja. Kodus tegin garaaži suured uksed lahti ja lasin õhul maha jahtuda pea välistemperatuurini. Ajasin käru garaaži. Panin kattega kabiini alla elektrilise soojapuhuri ja küttesse, et kabiini temperatuur oleks kogu aeg keskkonnast kõrgem. Varsti võtsin koormakatte ära. Panin välisuksed kinni ja õhksoojuspumba sisse ning hakkasin kogu garaaži liikuva õhuga vaikselt üles kütma temperatuurini ca +15. Tõstsin haagiselt maha.
Tulemus: 5 nädala jooksul ei tekkinud mingit roostet, objekt oli täiesti haljas. Alguses olid mõned kohad, kust transpordi ajal oli siiski veidi lörtsi peale pritsinud. Need said kohe kaltsu ja kuumaõhupuhujaga kuivatatud ja liivapaberiga üle lükatud ja ei tekkinud ka sinna mingit roostet. Pärast keevitusi ning muid parandusi sai lõpuks peenema liivapaberiga käsitsi kõik üle käidud ja läks sama moodi värvija kätte.
Eesmärk - saada epokrunt otse puhta ja kergelt karvase pleki peale ilma igasuguste nakkumist vähendavate roostemuundite, happekruntide jms vahekihtideta - sai täidetud.
Kindlasti oleneb roostetamine ka materjalist ja ilmselt mingi 80ndate vene plekk seda ei soosinud. Samas ka keevitatud lapid (plekk vist kunagi Levadiast) ja õmblused rooste märke ei ilmutanud