[mossepower]

Igasugune mehhaaniline töötlemine (pritsimine, harjamine, käiamine) ei hävita roostet vaid eemaldab selle metalli pinnalt, metalli pooridesse jäävad roostealged alles ja pritsimised sulgevad pinnal poorid ning tekib petlik mulje täiesti puhtast metallist. Ainult järgnev keemiline töötlemine roostemuunduriga aitab, tegelikult ka happekrunt.
Sellise läikiva väikse sileda detailiga võib  teha katse ultrahelivannis, kus läikivast detailist hakkab kerkima massiliselt sitta.

Üleeelmine aasta tegin igapäeva autol tiivaääri. Ühele poole sai poorsest roostest lamellkettaga puhastatud plekile otse happekrunt ja selle peale täitevkrunt. Teisel pool sai happekrundi alla ka roostemuundur ning sellel lastud 12+ h õues seista koos suveöise ja -hommikuse niiskusega, et siis peaks paremini reageerima nagu õpetuses kirjas. Enne kruntimist käsin roostemuunduri liivapaberiga üle.

Esimesel talvel lükkas roostemuunduriga tehtud kohtadel värvi mullitama ja selle alt roostetama. Ilma roostemuundurita tehtud kohad on siiani head. Selle kogemuse põhjal jätan järgmine kord ise roostemuunduri osa vahele.

EDIT: Ja pärast olukorra kohta infot uurides leidsin, et Volgaklubi inimestel oli ühe Volga kapotiga samasugune kogemus, et roostemuundur + happekrunt ja selle peale juba epo või täitevkrunt (ei mäleta kumb) lõi hiljem värvi alt roostemullid üles. Nii et rohkem kodutööd oleks aidanud sellist viga juba eos vältida.