09-10-2019, 20:55 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-10-2019, 21:06 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(09-10-2019, 19:49 PM)motamees Kirjutas:(09-10-2019, 18:58 PM)honkomees Kirjutas: ... Vanasti tehti ilma viguriteta ja korstnad kestsid...
Vanasti köeti ka hoopis teistmoodu. Majad olid soojustamata ja süüa tehti ka pidevalt pliita peal. Tänu sellele olid korstnad soojad ja kuivasid ära. Tänapäeval on majad hästi soojustatud, küte on kalllis ja köetakse vähe. Korstnad on tänu sellele märjad ja külmaga lõhub kivid.
Ma elupõline ahjukütte-elanik. Vanasti oli suurim probleem brikett ja mingi küttetrusti kaudu saadav suvaline saast-küttepuu. Seda siis linnades, kel maalt puude soetamise võimalust polnud. Maal oli muidugi teine teema. Mäletan "asju", mis Majavalitsus vanaemale küttepuude nime all tõi! Läbivettinud paplinotid jms õudus. Ja said 2 ruumi talveks - defitsiit! Briketti said vähe vabamalt kui viitsisid öösel Liivale järjekorda seisma minna..., heal juhul said 2-3 tonni. Ja siis ka kas Tootsi või Oru oma oli vahe. Õnneks "oskas" isa enne hukkumist 30 ruumi kuuske teha - sellega vedasime minu täiskasvanuks saamiseni läbi, seda jagus siis 5 külma 80'te talve . Samamoodi ainult briketti tuli juurde osta. Oh olid (õudsad) ajad...
Igasugune pigi, tahmamine, tahmapõlengud jms oli suurelt koldesse topitavast kinni. 21.sajandil on küttematerjalide kvaliteet tohutult tõusnud. Kallis - nii ja naa. Mugavus on see peamine, miks järjest ja järjest soojuspumbad lisanduvad. Ise jonnin ikka veel vastu, kuigi 2 elektriradikat ikkagi majas on. Varuks. Aga seevastu on küte kvaliteetne, tuli kolletes ja need kuivad ning tahma teke ikka olematu endisaegadega võrreldes. Rääkimata siis uutest isoleeritud korstendest.
Just mõne tunni eest kõllasin ülenaabrist korstnapühkijale ja reede teeme asja ära. Mina üleval ja spetsialist oma vaakumtehnikaga all - no ei viitsi enam koristada! 2 aastat pole pühkinud eelmisest "paberi saamise" korarst - vaatab, mis siis tuleb, häda veel pole olnud. Vanasti tuli 2 korda aastas pühkida, et pliit töötaks! Probleem oli raudselt ka "pudelid" ja sooja vee tootmine! Aga oleme ka kümmekond aastat vaid ja ainult kuivatist läbi käinud ja liimpuidu tööstusest välja prakeeritud okslikku kütteklotsi kasutanud. Pudelid viskasin välja, šamott sisse ja sama pliit toimetab just praegu õunamoosi keeta
Ahjudesse teen omast metsast oma puud ja sanglepp on hää kuiv juba ühe tuulise päikeselise suvega, kui kevadel vara teha. Aga halvemal juhul tuleb see kasutusele kevadel, kui peaks arutult pikk kütteperiood tulema ja teise aasta puu otsa saama. Või teisena on metsakuiv mänd. Aga sellega peab ettevaatlik olema, vaigune annab hullu kuuma.
Tellistest korstnad on nüüd ~60 aastat vanad ja ühe pitsiga tuleb midagi ette võtta ning mõlemat vast euronõuetele vastavalt kõrgemaks ehitada koos lõpuplekiga. Aga see on kõik kivikatusest kõrgemal, majas sees pole mingeid väsimuse märke veel õnneks ollla.
Edit: ennist oli vale link. Motamees, Suur Spetsialist ja Härra pottsepp: mida sellest korstnast arvata??? Naabripoisi kokkupandavale majale pisema pliidi korstnaks + siis pesuruumi/el.sauna ja köögi vent. Just vent.kanalid on ahvatlevad, ei pea sadat toru ega miljonid auku seintesse-lagedesse puurima.