21-06-2004, 20:59 PM
Tuli veel meelde üks asi: pole kül päris kukkumine aga ikkagi mainimist väärt. Oli hilissügis, lund veel ei olnud aga lombid olid juba külmetanud. Siis ma sõitsin seal ja mõned olid sellised üle 5 meetri pikad jäärajad tee ääre pool. Enne jääle jõudmist lasin gaasi maha ja nii kui jõudsin jääle jälle gaas põhja. Tavalistelt keeras säärekas ennast täpselt ilusti ringi ja jäi seisma seal kus oli pidamine suurem(jää lõppes). Aga ükskord oli vist kiirus suurem ja mõtlesin et teen veel ühe kannaka aga võta näpust ei hakanud keerama vaid hoopis esiratas hakkas libisema. Suutsin ikka püsti jääda aga kuna see jää oli nii teeääre ligidal siis läks esiratas rohu peale ja õnneks või õnnetuseks oli seal just üks pisike heina hunnik(jääk heina tegemisest) ja nii kui ma sealt üle sõitsin nii sumbuti alt ka kadus. Toru jäi alles ja nii ma sõitsin mitu head kuud, tõmme oli ka parema ja jõudu rohkem. Kuna leegitoru jäi alles siis ei visanud esiratas silindrisse mingit sodi ja kolb jäi terveks.