[v6sa]

...
igasuguseid toredaid teooriaid võib tekitada, aga just selle vältimiseks ma ka soovitasin otsida mõned päris-elu masinad ja nende andmeid võrrelda. Siis ei ole vaja lihtsat energia jäävuse seadust mingite momendikõvera punktidega keeruliseks ajada.

teooria osas pakun aga siiski välja, et usume energia jäävuse seadust ning vahetame kiirendada tahtes käiku lihtsalt sel hetkel, kui kõrgema käigu võimsus antud pööretel on eelmisest suurem. Siis saame võimalikult palju energiat, mis kineetiliseks energiaks muutub ehk masina kiirus muutub nii kõige kiiremalt. Ehk kiirendus on suurim.

kuidas see mingi masina puhul momendikõverasse suhestub, polegi oluline, kuna võimsuskõver määrab asja lihtsalt ja üheselt ära.
ka pole oluline, mida me mõõta saame - ka elektri puhul mõõdame me pinget ja voolu, mitte võimsust. Samas nagu mehaanikas, ei tee ka elektris ei pingelanguga ega vooluga eraldivõetuna tööd - tööd teeb võimsusega.

Kae, see vestlus on suisa oma elu saanud. Hüva nii

See suhestub momendikõverasse väga otseselt: võimsuse kõver saadakse momendikõverat pöörlemissagedusega läbi korrutades.

Ehk ei ole vahet, kumba näitajat me aluseks võtame, sama tulemuse saame ikka. Lihtsalt võimsusega opereerides tuleb veel mängu pöörlemissagedus ja selle muutumise võimalikkus. Mulle tundub loogilisem opereerida esmaste mõõdetud ja mitte neist arvutatud sünteetiliste näitajatega.

Seda enam, et autot ei veereta edasi mitte džaul ega kilovatt, vaid teljest xx cm kaugusele mõjuv N. Mida on eelnevalt läbi jõuülekande korduvalt suuremaks muundatud.

Sestap on väga oluline mõista, et kui me tahame kahte masinat võrrelda, siis me peame väga hoolikalt jälgima, et me ei plaksutaks trakse mootorit kiites märkamata, et reipuse põhjuseks on tilluke ratas.