[praud]

Pigem ikka aitab hoonimine rõngaid ja hülssi paremini omavahel kokku töötada, kui et neid õlituse jaoks on vaja. Neljataktilisel on ju sundõlitus kuni kepsusõrmeni üles välja ja karteris käib väntvõlli abil ka igavene õlimöll, nii et puudust määrimisest küll olla ei saa. Pigem need krassid aitavad neljataktilisel rohkem õli põletada. Neljataktilise kolvil on ka alati õlirõngas, mis tõmbab üleliigse õli silindriseinalt tagasi karterisse ja jätab alles imeõhukese õlikile, mida mööda siis kolb libiseb.
Kahetaktilisel on ju määrimine kütteseguga mõlemalt poolt. Algul imetakse küttesegu karterisse ja seejärel pumbatakse ülevoolukanalite kaudu põlemiskambrisse. Nii et jällegi pole määrimisest puudust.

Ega need jutuks olevad silindrid ju ka ometi poleeritud pole, nii sõna sõnalt pole ka mõtet seda võtta. Töö on väga täpne ja imeväikeste krassidega. Ma pole masinaehitusinsener, kuid arvan seda, et seda hoonimist on rohkem vanematele mootoritele vaja kui tänapäevastele, sest isegi näiteks juba Jupiter 5-l on ülemine surverõngas ioonnitriidimise abil kaetud titaaniumiga, et rõnga kulumine oleks minimaalne. Samuti kroomitakse lisatugevuse andmiseks autode ülemisi surverõngaid, nii et neil pole seal midagi silindriga kokku kuluda. Ioonnitriidimisega tekitatakse imeõhuke ülitugeva teise metalli kiht, mille ära kulumine on sisuliselt selle detaili surm. Seal ülakorrusel on ca 2000-2500C kuuma ja see esimene rõngas on elulise tähtsusega.

Igatahes sai täna mootor kokku. Leidsin ka mitmest allikast samad juhised nagu postitas motamees ja selles asendis jäävad rõngaste tiftid ettepoole, ehk sõidusuunda, ja kanalite vahelisse alasse kenasti. Lisaks kontrollisin huvi pärast varasema kolbide asetuse fotode abil üle ja see oli ka ikkagi õige. Mina igatahes olen selle mootori remondi tulemusega rahul  Nüüd peab võtma veel mootori värvimise ette ja mõlemad karteri kaaned ka üle poleerima, sest need vist olid kergelt sellised läikivad.