27-11-2019, 11:52 AM
Laiemat silmaringi kriitikutele. Autode kasutusprofiilid on erinevad - igapäevaautod, jahiautod, hobiautod jne.
Konkreetne näide. Väike Volvo Lapplander 1967, eile tegin ülevaatuse, tehniliselt korras ja üsna eeskujulikus sellises. Aastane läbisõit 600...800 km, kui Talverallil käia. Muidu paar-kolmsada, viimased 5 aastat seisnud soojas laos. Vihmaga välja ei aja, tavaliselt pole kojamehigi ees. Rääkimata soola andmisest roostesele, aga suht heas korras korras kerele. Aastaringselt all M/T rehvid M+S tähistusega. Üle 70 km/h sõites tulevad sisse teravate nurkadega kardaanidega neliveolisele omased ebameeldivad vibrad, mida püüan vältida. Vähegi tihedama liiklusega kellelegi jalgu ei roni.
Ajavahemikul detsembri algusest kuni veebruari lõpuni on kohustuslikud talverehvid. Aga talved jäävad järjest lühemaks, nt veebruar 2019 keskmine õhutemperatuur oli +0,2*, mis on 4,5* kõrgem pikaajalisest keskmisest vt. http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/
Sellel perioodil tahaksin vahel ilusa ilmaga, kui maanteed kuivad, mõne metsatee läbi sõita ja vanu aegu meenutada. Ilmselt tuleb ette ka mudasemaid auke. Nii 30...40 km Tallinnast välja, vbl ka väike softroad safari, kus 2000 a. offroadi karikasarja aastaarvestuses spetsklassis 4. koha saanud vanake väga hätta ei jää.
Seaduskuuleka inimesena näen käitumiseks 3 varianti:
- hankida jooks nõutud märgistusega lamellrehve, millega pole mudasel metsateel suurt midagi peale hakata;
- hankida jooks naastrehve, mis on veidi parema läbivusega ja mis on vananenud enne, kui nendega 1000...2000 km sõidetud saab;
- talitada mu ülaltoodud soovituse kohaselt ja keerata rehvi naelad sisse ja mitte ronida sõitma, kui see turvaline pole.
Kuival maanteel ja plusskraadidega kruusateel on kõik suhteliselt samaväärsed. Mida soovitate teha?
Tahan äelda, et loomulikult ei saa seadusloomel arvestada kõiksugu erijuhtusid. Ja sama loomulikult ei saa ülaltoodud varianti soovitada kellelegi, kes nt. iga päev Haapsalust Tallinnasse autoga tööle sõidavad. Samas ei saa ka ebapropotsionaalselt kohelda talupojamõistusega käituvaid inimesi.
Konkreetne näide. Väike Volvo Lapplander 1967, eile tegin ülevaatuse, tehniliselt korras ja üsna eeskujulikus sellises. Aastane läbisõit 600...800 km, kui Talverallil käia. Muidu paar-kolmsada, viimased 5 aastat seisnud soojas laos. Vihmaga välja ei aja, tavaliselt pole kojamehigi ees. Rääkimata soola andmisest roostesele, aga suht heas korras korras kerele. Aastaringselt all M/T rehvid M+S tähistusega. Üle 70 km/h sõites tulevad sisse teravate nurkadega kardaanidega neliveolisele omased ebameeldivad vibrad, mida püüan vältida. Vähegi tihedama liiklusega kellelegi jalgu ei roni.
Ajavahemikul detsembri algusest kuni veebruari lõpuni on kohustuslikud talverehvid. Aga talved jäävad järjest lühemaks, nt veebruar 2019 keskmine õhutemperatuur oli +0,2*, mis on 4,5* kõrgem pikaajalisest keskmisest vt. http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/
Sellel perioodil tahaksin vahel ilusa ilmaga, kui maanteed kuivad, mõne metsatee läbi sõita ja vanu aegu meenutada. Ilmselt tuleb ette ka mudasemaid auke. Nii 30...40 km Tallinnast välja, vbl ka väike softroad safari, kus 2000 a. offroadi karikasarja aastaarvestuses spetsklassis 4. koha saanud vanake väga hätta ei jää.
Seaduskuuleka inimesena näen käitumiseks 3 varianti:
- hankida jooks nõutud märgistusega lamellrehve, millega pole mudasel metsateel suurt midagi peale hakata;
- hankida jooks naastrehve, mis on veidi parema läbivusega ja mis on vananenud enne, kui nendega 1000...2000 km sõidetud saab;
- talitada mu ülaltoodud soovituse kohaselt ja keerata rehvi naelad sisse ja mitte ronida sõitma, kui see turvaline pole.
Kuival maanteel ja plusskraadidega kruusateel on kõik suhteliselt samaväärsed. Mida soovitate teha?
Tahan äelda, et loomulikult ei saa seadusloomel arvestada kõiksugu erijuhtusid. Ja sama loomulikult ei saa ülaltoodud varianti soovitada kellelegi, kes nt. iga päev Haapsalust Tallinnasse autoga tööle sõidavad. Samas ei saa ka ebapropotsionaalselt kohelda talupojamõistusega käituvaid inimesi.