[mossepower]

...Just mõni aeg tagasi võisin kogeda, kuidas pakkudes oksjonil ebayga võrdset hinda ühe aksessuaari eest, pakkus muuseumiomanik ikka üle. Ei ole midagi, et Eestis hinnad odavamad kui ebays! Makskem rohkem, kui rahakott puuga seljas. Küll siis teised ka maksma hakkavad!

Muidugi, siinsed asjad on eestlase jaoks ikka Eesti ajaloo ja emotsionaalse väärtsusega võrreldes "hingetu" ja "ajalootu" välismaalt pärit vanavaraga. Kuidas muidu seletada asjaolu, et kui mujalt endistest liidumaadest võib leida NIA (nõukogude inimese auto, vene tehnika ja mitmekordsete remontidega originaalist lootusetult kaugele viidud ennesõjaaegne auto) müügikuulutusi vanaraua lähedasega hinnaga, siis meil on samaväärsed 2-3000 eurot miinimum.

Auto 10x kõrgem hind välismaa omast kujuneb umbes nii: Kõigepealt sõitis sellega kohalik kuulus EW kaupmees või sattus auto siia sõja ajal kõrgema Saksa ohvitseri kasutuses. Seejärel kuulus auto müüja vanaisale, kes seda koos vanaonu, naabrimees Antsu ja külasepp Endliga remontis ja mitu korda täitsa uueks auto tegi. Kõik need mehed on kohalikud teada tuntud metsavendade aitajad ja Eesti asja eest võitlejad. Seetõttu oleks auto õige koht ERM-is, aga neil pole vist piisavalt raha, et seda restaureerida kuna nad ütlesid müüja pakkumisele ära. Soomlased pakuvad kinnisilmi sama auto eest 2x rohkem kui müüja hetkel soovib, aga müüja tahaks, et vanaisa auto ikka Eestisse jääks ja seetõttu annakski sellise harulduse poolmuidu siinsele asjaarmastajale ära.

Käesolev naisteraamiga Wanderer võis olla EW ajal kohaliku kuulsa Naiskodukaitse liikme sõiduvahend, kes sellega sõjaajal meestele rindele suppi ja käpikuid vedas.  Nõukogude ajal aga sõitsid juba uued naised sama jalgrattaga punamonumenti õhku laskma. Seda kõike "Eesti ajalugu" arvestades muutubki 10 eurone märk 100 euroseks märgiks ja viimane tundub, et on märgi ajalugu arvestades ostja jaoks odavalt saadud.