[ratsoup]

Uba seisneb selles, et kui esirattad veel peavad, ning tagumine ots hakkab ühes suunas ära libisema, on võimalik rooli vastu keerates külje ette keeramist kontrollida. Pidurdamisest sellise pidamise juures enam nii või teisiti ei räägi. Oman kogemust, kus maanteel sattusin mustale jääle. Olin ise kõrvalistmel, naine oli roolis. Maantee kiirusel hakkas tagaveolisel autol külg ette libisema. Haarasin vasaku käega roolist ja korrigeerisin õigel hetkel ära. Naisele karjusin, et ta jumala eest ei pidurdaks. Ilma oskusliku sekkumiseta oleks asi üsna kindlasti kraavis lõppenud. Kui aga esirehvide seis on märkimisväärselt viletsam, siis sellises olukorras on väljavaated väga hapud. Ma küll adun, et keskmine juht ei oma piisavalt "külg ees libisemise" praktikat, et sellise olukorraga adekvaatselt toime tulla.

Neid põhjuseid, miks tekib sõiduki juhitamatus on ju mitmeid. Liiga suur kurvi sisenemise kiirus, kiirendamine libedal pinnasel, pidurdamine, libedal järsk möödapõige jne. Eks kõik need on natuke erinevad olukorrad ning lisamuutujaks selles võrrandis on alati ka auto veoskeem.

Lõpetuseks ma ei taotlegi absoluutset tõde, et keskmisel autojuhil tagab statistiliselt parema teel püsimise paremad rehvid taga. Mina lihtsalt oma kogemustele tuginedes endale paneks paremad rehvid libedates oludes pigem ette. Küll aga selle vaidluse muudab minu meelest üsna triviaalseks asjaolu, et kui sa tahad ühte jooksu rehve koos lõpuni kulutada, siis pead neid nii või teisi roteerima üht või teist moodi. Millest tulenevalt pole võimaik alati seda "paremad ette või taha" tõekspidamist jälgida. Kui rehvid on enam-vähem võrdsed, siis ju märkimisväärset vahet pole. Ja just see viimane mõte on minu meelest see peamine, mis selle artiklis väljatoodud tarbijasoovituse trükimusta väärilisuse kahtluse alla seab.