26-04-2020, 15:32 PM
Ise hakkasin japsi uusklassikutega tegelema 2000-ndate alguses, kui tõin Soomest kolm 73a Suzuki T500.
Kusjuures, mu Soome sõbra sugulased, 2 venda, olid noorukitena ostnud neist kaks korraga samast Suzuki esindusest nii, et tsiklite raaminumbrite vahe oli ainult 8 ühikut. Sinnani olin paadunud vana Jawa fänn (2-silindrit/2 takti) (olid vanaisal ja isal), aga ajapikku tekkis soov leida midagi sarnast, ent võimsamat. T500 tundus sobiv. Kuna küll küllale liiga ei tee, siis tõin 2006 Soomest veel kaks T500 (72a ja 73a mudelid).
Salamisi meeldis siiski Kawasaki H1 500. Varateismelisena tuhnisin vanades Tehnika & tootmise ajakirjades ja 70-ndate alguses ilmus seal H1 kohta napisõnaline teade koos tsikli visandiga (polnud isegi fotot). Aga tehnilised andmed olid imetlusväärsed, 500 cm3, 3 silindrit, 60 hj ja 200 km/h. Vanaisa kolmepoolene vana Jawa, mis oli põhimõtteliselt mulle lubatud - kui suuremaks saan - tundus oma 18 hj-ga Kawasaki kõrval lihtsalt armetu. Hilisemas elus tekkisid kontaktid USAs, kelle kaudu sai algul eelkõige T500 juppe hangitud - USA oli japside põhiturg. Sest nagu sommidele kombeks, olid tsiklid suure läbisõiduga ja kehvasti remonditud. USAs leidus seevastu hea säilivusega, olematu läbisõiduga jms täielikke pärleid. 2008 sebisin siis mainitud 69a H1, edasi Yamaha TX750, lõpuks 68a T500.
Tollal tundus, et peaks olema ka midagi 4-taktilist, kasvõi pikemateks sõitudeks. T500 on küll töökindel kilomeetriõgija, aga lõpeks tossav ja vibreeriv 2-taktiline.
750 cm3 pidasin sõiduomaduse poolest minimaalseks kubatuuriks. Et UK, Itaalia ja Saksa tsiklid ei paelunud, jäid lõpuks valikusse CB750 ja TX750. Tõsi, viimase töökindluse kohta räägiti netis õudukaid. Esimese karakteristikat kahtlustasin olema aga liiga tänapäevase. Lähema selguse andsid Soome tuttavate juures tehtud proovisõidud - CB750-l puudus minu jaoks iseloom. Ilus, aga igav. Et TX750 müüdi kommiraha eest, võtsin korraga 2 tükki, mõlemal läbisõit 5000 miili kanti. Ju mootorid ikka töökindlaks saab, Yamaha oli selleks isegi vastavad järelpaigalduskomplektid leiutanud. Tõsi, hangitud komplektid müüsin hiljem jälle maha kui enda arust kasutud. Nagu meditsiinis, tegeleda tuleb haiguse põhjuste, mitte tagajärgedega.
Kusjuures, mu Soome sõbra sugulased, 2 venda, olid noorukitena ostnud neist kaks korraga samast Suzuki esindusest nii, et tsiklite raaminumbrite vahe oli ainult 8 ühikut. Sinnani olin paadunud vana Jawa fänn (2-silindrit/2 takti) (olid vanaisal ja isal), aga ajapikku tekkis soov leida midagi sarnast, ent võimsamat. T500 tundus sobiv. Kuna küll küllale liiga ei tee, siis tõin 2006 Soomest veel kaks T500 (72a ja 73a mudelid).
Salamisi meeldis siiski Kawasaki H1 500. Varateismelisena tuhnisin vanades Tehnika & tootmise ajakirjades ja 70-ndate alguses ilmus seal H1 kohta napisõnaline teade koos tsikli visandiga (polnud isegi fotot). Aga tehnilised andmed olid imetlusväärsed, 500 cm3, 3 silindrit, 60 hj ja 200 km/h. Vanaisa kolmepoolene vana Jawa, mis oli põhimõtteliselt mulle lubatud - kui suuremaks saan - tundus oma 18 hj-ga Kawasaki kõrval lihtsalt armetu. Hilisemas elus tekkisid kontaktid USAs, kelle kaudu sai algul eelkõige T500 juppe hangitud - USA oli japside põhiturg. Sest nagu sommidele kombeks, olid tsiklid suure läbisõiduga ja kehvasti remonditud. USAs leidus seevastu hea säilivusega, olematu läbisõiduga jms täielikke pärleid. 2008 sebisin siis mainitud 69a H1, edasi Yamaha TX750, lõpuks 68a T500.
Tollal tundus, et peaks olema ka midagi 4-taktilist, kasvõi pikemateks sõitudeks. T500 on küll töökindel kilomeetriõgija, aga lõpeks tossav ja vibreeriv 2-taktiline.
750 cm3 pidasin sõiduomaduse poolest minimaalseks kubatuuriks. Et UK, Itaalia ja Saksa tsiklid ei paelunud, jäid lõpuks valikusse CB750 ja TX750. Tõsi, viimase töökindluse kohta räägiti netis õudukaid. Esimese karakteristikat kahtlustasin olema aga liiga tänapäevase. Lähema selguse andsid Soome tuttavate juures tehtud proovisõidud - CB750-l puudus minu jaoks iseloom. Ilus, aga igav. Et TX750 müüdi kommiraha eest, võtsin korraga 2 tükki, mõlemal läbisõit 5000 miili kanti. Ju mootorid ikka töökindlaks saab, Yamaha oli selleks isegi vastavad järelpaigalduskomplektid leiutanud. Tõsi, hangitud komplektid müüsin hiljem jälle maha kui enda arust kasutud. Nagu meditsiinis, tegeleda tuleb haiguse põhjuste, mitte tagajärgedega.