[hulgus]

NL Sõjaväe numbritest veel.
jagati liikurid kolme (kui mitte enamasse) kategooriasse:
Boevõe, e. lahingmasinad, mis enamus ajast seisid garaazides, liikusid ainult õppuste ajal vms. Numbrimärgilt nõuti et oleks mustal taustal valge kiri 2+2 numbrit ja 2 tähte, ei reljeefe, ei rante.

Stroevõe, e. rivi (valve, teenistus)liikurid. Aastase läbisõidupiiranguga 4000 km. Tavaliselt inimeste veoks, valveks jms. kasutuses masinad.
Number pidi olema stantsitud (loe: isetehtud), valge rant ääres ja 2+2nr +2 tähte.
Numbrid pidid olema maalitud 40 cm kõrguste numbrite ja 20 cm tähtedega auto tagaküljele.

Transportnõe, e. töö/majandus autod. Ilma piiranguteta, tavalised tsiviilmasinad, number ikka 2+2+2, aga ilma randita, vähemalt meil ei tohtinud ranti olla.
Siis veel igasugu roomiktehnika, millega lähedast kokkupuudet ei olnud, kuid milledele väljastati nii numbrimärke, kui soditi suuri numbreid külgedele, mille järgi vaenlasel oleks lihtsam arvet pidada.
Ei olnud ühelgi masinal rohkem dokumente, kui kartoteegi kaart, väeosas ja sõiduleht juhi jaoks. kui tehnika laiali lagunes, tõsteti numbrid sama marki masina peale edasi. Oli ka vastupidi, kui km limiit täis, siis uued numbrid külge ja ikka edasi.

Tähti jagati miski loogika alusel, enamus sama väeosa masinaid samade tähtedega, numbreid pandi lahing ja rivi masinatele suht silma järgi. 00 ga algavad numbrid olid ainult päälikutele.