31-05-2020, 02:21 AM
Jällegi huvitav ja vajalik teema! Olles ise ka hrutšovi aegne mees ning põldudel töötanud, ma paraku ei mäleta toitlustamisest mitte kui midagi. Küll aga ei mäleta, et oleksin olnud näljas ja söömata, samuti ei olnud kokkupuudet repressiivorganite esindajatega. (va Paide rajooni NKVD töötajatega, kes tahtsid mind tungivalt saata Minski kooli nende eriala omandama). Põldudel hakkasin töötama vist kusagil 70-ndate teises pooles kuni 80-ndate teise pooleni. Töötasin kvalifikatsiooni mitte nõudvatel erialadel, õpilasena kartulipõllul, üliõpilasena Vastseliina sovhoosis samuti kartulipõllul, linakoristusel, Kaliningradi oblastis heinateol, Paide EPT ajal ka kartulinoppimisel. Ei mäleta midagi toitlustamisest, selge on see, et mingit ühtset reeglit ja eeskirja ei olnud, vastavalt võimalustele asi toimis, nälga keegi ei surnud minu teada. Kaliningradis saime "laudapiima" piiramatus koguses, mille tarbimise korral hoiatati kõhulahtisuse võimaluse tekkimise eest, eesti mees aga ainult peeretas selle jutu peale. Kindlasti toodi ka Eestis põllule suppi, eriti kindlasti 1981 aastal Vastseliinas oli toitlustamine lõuna ajal sööklas ja hommikuks - õhtuks toiduained elamispaigas, tarvitasime ka karastusjooke ja olid ka mõned eredamad seiklused nende tarbimise baasil. Ka nn TPL-is olen käinud, Töö- ja Puhkelaager, tollal küll EÕM (Eesti Õpilasmalev) ühtsetes ridades, jällegi ei meenu, et oleks näljas ja külmas olnud, küll aga tuli lõuna lõppedes kooris mingi kiidusõnum toitlustajatele möirata, mille peale ma rivis vaikselt kobisesin, et "üle ei maksaks ka pingutada", mille peale jällegi õpetaja Laurimaa reageeris küsimusega, et kes seda ütles? Ja mina, lähtudes põhimõttest, et julged teha, julge ka tunnistada, esitlesin ennast... Kokkuvõtteks - noorus, ilus aeg, ei tule tagasi, viimasel ajal küll on vööümbermõõt hakanud halastamatult kasvama... 