Nõukogudeaegne põllutehnika, osa 2

(26-08-2020, 23:16 PM)E303 Kirjutas:  Maad ei künta jah  enam palju sest ka põllumehed tahavad saada ratsa rikkaks vähese töö  ja kulutustega ennem kui algab karm majanduskriis . Eks seepärast kasutatakse odava tööjõuna ka ukrainlasi sest need on nõus 18 tundi päevas miinimumpalga eest töötama. Minu arust selle kuluefektiivsusega on hakatud päris lolliks minema  praegusel koroonakriisi ajal. See iga sendi veeretamine ja kokkuhoid tööinimese arvelt ongi eesti  NOKIA.

Ila suhu tagasi!

Maad ei künta seepärast, et täna on tõhusamaid (mullakihi labase pööramise asemel seda kihiti segavad) masinad saadaval. Raha ja kütuse kulu hektarile tuleb sama, ajakulu väheneb kolm-neli korda.

Põllumees, nagu iga ettevõtja, on läbi aegade püüdnud leida viise, kuidas vähema tööga rohkem tulemust saada. Kuniks meie põhusaagid jäävad alla 15 tonni ja mullakiht on alla poole meetri paks, ei ole künnil rahalist põhjendust. Emotsionaalne muidugi jääb, seda ei muuda miski.

Tuleb rahuldusega tõdeda, et sel suvel on paar põldu olnud väga hästi küntud  Smile

Ning paraku näeb jälle lademes põlde, millest on rullrandaali tagasi vaatamata üle veetudSad

Ka seemnekasvatajatel on künnist vaid sedapalju rõõmu, et jooksva aasta seemned saab mulla alla peitu umbes 80% pinnast. 20 % jääb, kus põllu pinnakiht jääb nii kõrgele (adrad keeravad meil umbes 135 kraadi), et seeme võib idaneda. Õnnetuseks säilib seeme idanemisvõimelisena aastaid (kõvakestalised seemned ka aastakümneid). Ning järgmistel aastatel kündes keerame osa vanu seemneid jälle pinnaleSad Kellest märkimisväärne osa ei ole oma eluvõimet mitte kaotanud.
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne