[v6sa]

Agronoom võiks teada, et kui kaevata küntud maa ristipidi lahti, näeme kihilist pirukat, mitte kummulipööratud põldu. Ikka vaheldumisi pinnakiht ja sügavam muld, kuna meil pruugitavad adrad keeravad mulda umbes 135 kraadi (umbes seetõttu, et sõltuvalt mulla lõimisest, niiskusest, hõlma nurgast ja kujust ning kiirusest jõuab viil rohkem või vähem pöörduda ja mureneda enne, kui eelmise viiluga kokku saab).

Ehk ei ole künd imerohi mitte, kuigi mõne asja matmiseks sobib paremini. Näiteks kahjurite. Kellest enamus, muide talvitubki mullas

Haigustega on see jama lugu, et enamus haigusetekitajaid ei hukku, kui kõva külma (ja me räägime nädalatest alla -25) ei tule. Künna või ole kündmata - fusaariumid tunnevad end mõnusalt pehmel talvel nii pull apinnal kui paarikümne cm sügavusel. Järgmisel korral künnad välja ja nad on kenasti jälle olemas. EMÜ rahvas on seda tudeerinud üksjagu.

Freesimine segab  taimejäänuseid mullaga väga hästi, aga paraku ka peenendab mulda. Kõvasti Asi, mida me mitte ei taha. Mida rohkem savi ja mida halvem on olukord orgaanikaga (mitte ajada segi pelga peene huumusega, mis mullasõmeratele  suurt tugevust ei anna), seda hullem võib olukord kevadel olla. Aga ei pruugi, kui freesimine tehti piisavalt kuiva mullaga (siiski mitte tuhkkuivaga). Savimaad on kuratlikud

See käis päris põllul toimuva päris künni kohta.

Siin lõimes teemaksolevad pisipõksid kogu mullakihti töödelda ei suudagi. Hea, kui suudavad taimede juurekihi läbi tuhnida - 15-18 cm. Seda tegevust nimetatakse siis koorimiseks. Mis pole ka paha mitte: segame taimejäänused mulla pindmise kihiga, kus mullaelustik vaid ootab, et saaks kihvad sisse lüüa. Samuti provotseerime nii idanema umbrohuseemned (kui õhk ja muld on veel piisavalt soojad). Freesimise häda on selles, et see jätab mulla liiga kobeda ja seemnete kontakt mullaga on nigel. Sel põhjusel on põllufreesidel tihti kaunis kopsakas rull küljes - parem kontakt, tõhusam mõju. Eelkõige kiirem, kui vihma just üleliia ei saja.

Ehk hõlmriistaga koorida võib, eriti aiakultuuride maad. Aga sel on vähe eeliseid freesimise ees (kui just rängast savimullast ei räägi). Isegi kiirem ei ole - võrdle haardelaiusi. Rääkimata sellest, et normaalselt toimiva "adra" saamiseks tuleb ise hää sepp olla ning sarviktraktori masski peaks kahekordistuma tõhusaks veoks. Muidu kaabib-rapsib niisama.

Rääkides umbrohutõrjest: ei ole midagi tõhusamat, kui korduv harimine iga 10-20 päeva tagant. Ootad, kuniks 2-3 lehte on ebasoovitavatel tegelastel olemas ja sõidad aga jälle läbi. Kasvuajal lõiketeradega, peale kultuuri koristust äkke või freesiga (kui liiga kuiv või märg pole). Iga korraga hukkad ühe põlvkonna umbrohuseemneid ja väsitad mitmeaastasi ja talvituvaid umbrohtusid. Ilma igasuguse keemiata

Aga õitsema ei tohi kedagi lasta!!!

Küsimus metsavanale: millised need taimedele vajalikud mineraalained on, mida nüüdisaja lumi võiks sisaldada? Kunagi oli vähemalt väävlit, nüüd pole sedagi. Ainult mikroplast ja süsinik...