19-12-2020, 18:18 PM
(19-12-2020, 15:15 PM)cesium Kirjutas: Ja kuna see on ilmselt esimene hobimagnumi teema eesti foorumimaastikul, siis lahkaks seda kas seos MAZ-iga on legend või mitte.
Ei, see pole legend. Magnum sai alguse MAZ-2000 Perestroikast. See auto seisab praegu postamendi peal Minski autotehase väravas.
Oli väga huvitav isend. Raamrooliga auto 6 või 8 meetrise veokastiga. Esisild keeras koos kabiiniga. Haakeesse pidi idee järgi hakkama käima haagised millel oli oma mootor ja sai moodustada pikki autoronge. Õnneks või õnnetuseks ei saadud neid mootoreid sünkroonis tööle ja ideeks see auto jäigi.
Minski lähedal oli mingi autotehase konstrueerimisbüroo kus kaks noort selli võtsid kätte ja tegid Maz 2000 baasil kaks tavalist sadulveokit. Musta ja valge. Mõlemad olid erinevad nii kabiini kuju kui ka muude lahenduste poolest. Seda lahendust pakuti Minski autotehasele.
Tol ajal oli veel sügav nõukaaeg ja ükski sellist sorti arendus ei läinud tootmisse ilma sõjaväe heakskiiduta. Kindralid aga arvasid, et sellise keerulise masinaga sõda ei pea ja panid autole veto peale. Auto oli aga valmis ja tolle aja kohta väga edumeelsete lahendustega ning kahju oli sellist autot lihtsalt sinnapaika jätta. Otsustati panna auto müüki.
Ostjaks oli Renaulti tehas ja tootmisõigused müüdi maha 26 auto eest. Esimesed 26 autot mis liinilt tulid anti üle Nõukogude Liidule. Läksid Sovtransavto käsutusse.
Olid veel Renaulti enda mootoriga. Puhas prantslane.
On olnud omal au ühes sellises isegi sees istuda. Oli autol mootor kotis ühes saksa metsaparklas. Voolu polnud, juhil söök otsas. Abi alles tulekul. Tegin talle süüa ja söötsin jootsin õhtul ning hommikul kui ära kodupoole läksin andsin tüübile oma toiduvarud ära. Oli üldiselt väga normaalne vend. Sellisele pole kahju ka paar vorstilatti anda. Kes teab kaua veel istuda tuleb. Hea, et suvine aeg oli.
Üldiselt kutt sellest autost head ei rääkinud. Pidi pidevalt lagunema nagu juuresolevalt pildiltgi tol hetkel näha oli.
Aquila captas non muscas.