[alfredo]

Vanaema õpetab tütretütart: "Pea meeles, kombekal tütarlapsel peab olema elus vaid üks suur armastus!"
Lapseke mõtleb veidi ja küsib: "Aga kes oli sinul see üks ja ainus?"
"Meremehed", vastab vanaema ja pühib ära meeleliigutusest silmanurka tekkinud pisara.

Gorbatšov istub jõe kaldal ja õngitseb. Korraga on õnge otsas kuldkalake ja muidugi paluma - lase mind lahti, Miša, täidan iga su soovi.
"Ma ei taha olla president", ohkab peasekretär. "Tahan saada tsaariks!"
Öösel äratavad tšekistid Gorbatšovi ja ta pere Ipatjevi majas:"Kodanikud Romanovid! Tõuske üles, aeg on minna keldrisse pildistama..."

Punamütsike kõnnib mööda metsteed. Vastu tuleb Hunt.
"Lähme põõsastesse!" käsutab Hunt.
"Kas võtan püksid ka maha?" küsib Punamütsike häbelikult.
"Ei-ei, ega sa siia asjale ei tulnud. Anna parem koogid siia!"

Peale seda, kui sõdur on kõik lasud märklauast mööda lasknud, rahmab ülemus käega ja soovitab sel end nurga taga maha lasta.
Sõdur lähebki nurga taha ja kõlab lask. Teised ehmatavad end kangeks ...  kurvalt tuleb sõdur teiste juurde tagasi: jälle mööda!

Kohtunik noomib meest, kes oli ämma viiekorruselise maja katuselt alla lükanud: "Kas te tõesti tagajärgedele ei mõelnud? Sealt alt oleks võinud ju sel ajal mõni inimene läbi minna!"