[Tuunikala]

Kuna auto sai välja lükatud ning talv oli täies hoos, läks tähelepanu mujale. Autod tulid ja läksid, nii huvitavaid kui halli massi. Kõige põnevam neist ilmselt sattus ka MB-ga ühele pildile.


Kuid ei tulnud peale motivatsiooni. Töökoja valmis seadmine autoremondiks, igapäevatöö metsamasinatega ning ideaalse igapäevaauto leidmine viis mõtted mujale.

Kuid, nähes esimesi päikesekiiri, sulavat lund ja soojemat ilma, tuli otsus asi lõpuks käsile võtta.

Kõige pealt veendusin, et mootorid oleks alles.


Ning sellega läks õnneks.

Siis sai kapotialune puhtaks pestud:



Sai viisakas ning ei tulnud välja ka midagi hirmsat. Keskmine hallimassiauto on tõenäoliselt hullem.

Ning alustasin siis kahest mootorist ühe ehitamisega. Mõte oli esialgu panna uus mootor vahele ning kõrvalt vana korda teha, kuid see plaan läks veidi vett vedama (sellest juttu mõne pildi pärast)


Alustasin siis originaalmootori lahtivõtmisega:


Lammutamine kestis rõõmsalt, ning kuskil poole pealt võtsin vastu otsuse, et kui juba teen, siis korralikult.
Sai ultrahelipesur kurjaks aetud ning erinevaid detaile puhtaks pestud:


Kuna lammutamine on alati tore töö, siis see läks ludinal. Teine tore töö on õlifiltritesse sisse piilumine, et täpsemalt aru saada mootori hingeelust. Ning see, mis tuli välja sealt ning õlifiltrijalast, polnud just kena.



On alati meeldiv leida tundmatut löga kohtadest, kust seda ei oota. Või laagrimaterjali õlifiltrist. Eks see seletab, miks õlisurve alla kukkus. Ning vaikselt hakkas kohale jõudma, et ilmselt pole tegemist nukaliini klõbinaga.

Aga lammutamine jätkus ning sai asju uuele mootorile külge kruvitud. Kuniks asi jõudis kütusepumbani...
Nimelt: M102.92 mootorit oli paaris eksemplaris. Minu oma oli mehaanilise kütusepumbaga, kuid uus mootor oli elektrilise kütusepumbaga. Aga kütusepumba koht oli olemas, lihtsalt kaas oli peal. Kui jõudsin kütusepumbani, oli vanal ja uuel mootoril erinevus sees.



Jah. Uuel mootoril puudus ajam kütusepumba jaoks. Selle ümbertõstmiseks oli tarvis mõlemad mootorid suhteliselt algosadeks lammutada.
Tegin kohvi (must, kange, ilma suhkruta) ning pidasin nõu iseendaga. Vaatasin mõlemat mootorit ning jõudsin otsusele: originaalmootor tarvis korda teha. Kuna hooldusraamatus olemas mootorikood, kõik on alles ja puutumata, siis minu käsi ei tõuse sinna vale mootorit vahele tõstma. Eriti, kui arvestada töömahtu.

Jätkasin lammutamisega, eemaldades juppe ning pestes neid. Kuniks jõudsin siis oma probleemi allikani.


Jah, saale.





Täpsemalt siis 3. ja 4. silindri saaled ära. Hämmastaval kombel olid raamsaaled viisakad ning mootor, vaatamata oma olekule, käis tühikäigul ja pöördel ilusti, hoidis soojast peast õlisurvet 1,5bar juures ning ei viidanud kuidagi sellisele veale.

Kuna töö vajab tegemist, sai järjekordselt auto välja lükatud ning teiste asjadega edasi tegutsetud.


Tänaseks päevaks on seis selline:
Ära tellitud mootori täielik tihendikomplekt.
Väntvõll hetkeseisul lihvitud remontmõõtu ning sirgeks aetud.
Plokk ja kaas viidud Astromotosse töösse.

Selle viimase punktiga seonduvalt: diagnoosimisel tuvastati, et 3. ja 4. silindri seinad on veidi ovaalsed. Ka ise tuvastasin, et 4. silindri kolb loksub silindri sees. Plokk saab puuritud 1. remontmõõtu. 

See loksumine, koostöös vigase saalega, põhjustas klõbinat, mida keegi ei osanud kuulates leida. Mis ei kostunud kollektoritesse, läbi ploki ega ka läbi õlivanni naljakal kombel.

Sellega seonduvalt tellitud uued kolvid 1. remontmõõdus. Nende esialgne tarneaeg oli 05.04, kuid pärast tellimise edastamist selgus, et tegelik tarne on aprilli lõpus. Lisaks pidin tellima ka uue õlivarda toru esindusest, kuna vana oli lootusetult kinni mädanenud.

Tõenäoliselt saab nüüd mootorist ja kapotialusest pärl, mis võrreldav Orbiti reklaamis nähtavate hammastega.

Kurb mõelda, et keegi teine saab seda lõpuks nautida. Samas, kõiki autosid ei suuda alles hoida, ning kuna teema peategelase kulud on kasvanud ootamatult suureks, takistab see pikaajalise projekti elule äratamist.