10-04-2021, 17:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2021, 17:49 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
Mul on 4 kollet, 2 on sarnased ehk siis Ilmarise "pioneer" ja saunaahi. Teised kaks totaalselt erinevad ahjud ja absoluutse proffi projekteeritud-ehitatud! Isa oli tegelikult veel kordi kõvem spets kui vanaisa... Mõlemad kül ltuharuumiga aga "suur ahi" on projketeeritu briketi ja klotside põletamsieks ja on küll vanaisa klassikaline 3-lööriline aga isapoolsete nüanssidega. Ja meeletult raske ehk pikalt sooja hoidev. Täna puudega küttes on pealt süütamine paratamatus, kuna kolle on all "kottis" ja ukseava 30 cm tuharestist kõrgemal. Agasedapeab harva kütma, suuremate külmadega üle päeva, muul ajal tuleb korra nädalas sest pliit hoiab. Sisse mahub korvitäis ja natuke peale, selline 12-15 kilo puid. Siis on hea ja kuum!
Teine on sileda põhjaga söögitegemisvõimekusega ahi, mis on nn."kerge ahi" ja osaliselt ka sisekujunduse element. Sellega oli nii, et enne kui isa slepe korstnani jõudus viia, jalutas sellest ahjust läbi kass. Lõõrid on rõhtsad ja laiad, kõige suurem püstloodis tõus enen korstent on kuskil 20 cm. Selle ahju sees on näiteks tühimik et maksimaliseerida sooja küttepinda, mis tekitab jahedalt põrandalt tõmbe! Seda tuleb külmaga igapäev kütat ja see saab igal juhul esimese ja teise puude kihi vahelt süüdatud. Tüüpiline kogus pool korvitäit ehk 6 "klassikalist" 50cm ahju halgu. 7-8 kilo.
Ma olen neid ahjusid kütnud aastast 1984 alates, kui see äkitselt minu kohustuseks muutus. Ma olen neid kõigega ja igatemoodi kütnud, süüdanud etc. Ja tulemus sõltub ikkagi vaid küttematerjali kvaliteedist ja õigeaegsest siibri sulgemisest. Lõhkumata puudega ehk siis ümarmaterjaliga ei köeta niigi, sama ka palgimõõtu halgudega. Kõik mis sinanvahele jääb, süütad alt või pealöt, on nee dpeenema dvõi pisut jämedamad - mingit märgatavat vahet ei ole ega tule! Kuiv puu, vahepeal üks segamine-vähem põlenud osade kokku lükkamine, õigel ajal siiber peaagu kinni ja siis veelkord õigel ajal päris lõpuni. See viimane 5 minutut 1cm viib viimase vingugaasi välja aga kuuma enam mitte. Ja püsid kauem ka elus! Nüüd on CO-andurid olemas, saab seda "viimast" püüda võtta. Praegu lõppeb mul siis 39.talv kütjana...
Teine on sileda põhjaga söögitegemisvõimekusega ahi, mis on nn."kerge ahi" ja osaliselt ka sisekujunduse element. Sellega oli nii, et enne kui isa slepe korstnani jõudus viia, jalutas sellest ahjust läbi kass. Lõõrid on rõhtsad ja laiad, kõige suurem püstloodis tõus enen korstent on kuskil 20 cm. Selle ahju sees on näiteks tühimik et maksimaliseerida sooja küttepinda, mis tekitab jahedalt põrandalt tõmbe! Seda tuleb külmaga igapäev kütat ja see saab igal juhul esimese ja teise puude kihi vahelt süüdatud. Tüüpiline kogus pool korvitäit ehk 6 "klassikalist" 50cm ahju halgu. 7-8 kilo.
Ma olen neid ahjusid kütnud aastast 1984 alates, kui see äkitselt minu kohustuseks muutus. Ma olen neid kõigega ja igatemoodi kütnud, süüdanud etc. Ja tulemus sõltub ikkagi vaid küttematerjali kvaliteedist ja õigeaegsest siibri sulgemisest. Lõhkumata puudega ehk siis ümarmaterjaliga ei köeta niigi, sama ka palgimõõtu halgudega. Kõik mis sinanvahele jääb, süütad alt või pealöt, on nee dpeenema dvõi pisut jämedamad - mingit märgatavat vahet ei ole ega tule! Kuiv puu, vahepeal üks segamine-vähem põlenud osade kokku lükkamine, õigel ajal siiber peaagu kinni ja siis veelkord õigel ajal päris lõpuni. See viimane 5 minutut 1cm viib viimase vingugaasi välja aga kuuma enam mitte. Ja püsid kauem ka elus! Nüüd on CO-andurid olemas, saab seda "viimast" püüda võtta. Praegu lõppeb mul siis 39.talv kütjana...