[valgeratsu]

Mudeliautosid pidin koguma hakkama juba mudilasena. Ühel ajal oli neid kindlasti üle 500, siis kaebasid vanemad ja kolm-verandikku tuli maha müüa. Jäid ainult need, mis mul juba alguse saadik olemas oli ega maha müüa saanud. Tänapäeval ostan ainult, kui on huvitavad ja ebatavalised (loe: igavad) mudellid. Näiteks ostsin ma kunagi täikast mingit üliodavat Nissan Skyline 60ndatest, millel puudus tagasildki, lihtsalt sellepärast et oli mudel, mida sagedasti mänguasjana ei nähta.

Siis olid veel sõidukiteemalisi kaardimänge. Neid ma ostsingi peamiselt sellepärast, et kodus kaarte õigesse järjekorda panna ja näha, missuguseid sõidukeid sisse pandi. Ma käsitlesin neid kaarte kui kogutavad asjad ehk faktikaardid ja mitte kui mängukaardid. Pärast õigesse järjekorda seadmist kogusid nad kistis tolmu, nii müüdi neidki vanemate sunnil enamjaolt maha. Paar erilist ma siiski alles hoidsin, sealhulgas kuumaõhupallid, kaugjuhitavad autod, rahvusvahelised taksod, ja vabaajasõidukid.

Viimaks siis üks minu kõige vanimaid kogumisi ja vist ainus tänani püsiv: filmiraamatud. Selle kogumine sai alguse ameerika ajal (28. august 2005-14. juuni 2008) ja oli üle kümne aastat kuum teema, siis jäi kuidagi vakka. Ma kogusin neid raamatut tõesti innustavalt, esmalt täikast, siis vanemate poolt kingituna ja lõplikult said nad Amazoni kaudu toodud, peamiselt Inglismaalt.
Varemad 70ndatest on huvitavad kuna nad valmisid otse skripti ainetel nii et raamatus sai lugeda huvitavaid detaile mida filmisse ehk ei pääsenudki.

Kroonjuveeliks nimetaks seda: