17-04-2021, 00:17 AM
Vahelduseks võib siis infot juurde jagada.
Hetkel on asjad edasi liikunud järgnevalt: plokk puuritud üle 1. remontmõõtu, väntvõll lihvitud 1. remontmõõtu. Kaas lihvitud, klappide juhtpuksid ja klapisääretihendid uued sees. Nukkvõlli saaks kasutada, aga ilmselt võtan teise mootori pealt või tellin uue, eks vaatan. Saaled kõik kohal, lisaks siis karburaatori vahetükk/tihend (MB-st tellitud), samuti tellisin ka uue õlivarda toru esindusest, kuna lihvimises öeldi et varda toru vaja maha lõigata, kuna kätte teda ei saa ning toru küljes ei mahu plokk pinki. Rahakotirauad lahti löödud, silm läks kergelt niiskeks hinda nähes, kuid teha pole midagi, tellitud sai. Mõni päev hiljem sain teada, et võtsid ainult jupi alt maha.
Uus toru jõudis aga kohale, sest tellimust tühistada ei saanud. Eks vaja nüüd plokist vana kätte saada ning uus külge lüüa.
Paraku aga on praegune olukord maailmas tekitanud huvitava olukorra. Mahle, Kolbenschmidti Nüreni ning teiste kolbe tootvate tehaste uksed on kinni. Esialgne tarne kolbidele oli aprilli lõpp, paar nädalat pärast tellimist oli juba maikuu lõpus tarne. Ilma kolbideta seda asja kokku panna ei saa kah.
Nüüd nad seisavad: plokk ja väntvõll õliga üle lastud, et rooste ei läheks, kaas ootamas oma aega, tihendikomplekt tolmu kogumas ning riiul, kuhu peale said ladustatud varuosad, ei naudi just raskust, mis tema õlule pandud. Lähipäevil plaan kõik asjad üle vaadata ning varuosade kogum liigutada töökojas kasutatava pinna pealt laoriiulite vahele.
Musta numbri mõte on veel püsima jäänud. Ise sealjuures mõtlen kas või seda, et kui saaks kätte komisjoni esialgse otsuse, mis on valesti, mis puudu ning mida vaja muuta. Ise leian vähemalt, et kui kellelgi on rohkem võimalusi, tahtmist ja aega, saab selle viia ka musta numbrini välja.
Endal jääb hetkeseisul enim puudu ajast selle juures, kuna pikalt küpsenud plaan avada Jõgeval autoremonditöökoda on jõudmas punkti, kus tööd on ees ning asjaajamine võtab juba täitsa palju aega. Kokku tahan ta panna ideaalselt siiski ning sõita tahaks ka. Aga kaugemale väga minna pole võimalik.
Positiivse/negatiivse poole pealt: kuna antud autoga tegeleda ei saa, olen tegelenud lollustega. Päästsin vanarauast kogemata lisaks ühe '98 aasta diisel Ford Escorti, millel peaks olema originaalne läbisõit 108000km, Eestis üks omanik, 1944 sündinud vanaproua ning igatepidi säilinud, mõttega üles teha. Paraku jäi see plaan tagaplaanile, kuna paar päeva hiljem soetasin hoopis 2003 aasta Ford Mondeo ST220-e, sedaankere ja sinise värviga, mis tundub Corrado seismise ajal huvitavama projektina. Ja noh, poleks sekkunud, oleks see auto lõpetanud lammutuses. Käesolevad siis numbrid 78 ja 79 mu omandis, mida ma saan lugeda selleks. Kel huvi, siis Escort on müüa, ei tahaks veel saata vanarauahundi hammaste vahele seda.
Eks muude tegevustena on veel nendele lisaks 12 vist läbi käinud, kuid need rohkem vanaraud, kui sõitvad autod paraku. Millest samas kahju, sest seal nimekirjas jälle omapäraseid masinaid, mida võiks omada. Enim mälestusi tõi Nissan Primera SRi, P10 platvormil. Aastal '98 istusin sellise auto 2-liitrise mudeli tagaistmel, kui väikevennal sai sünnitusmajas järgi käidud. Või B3 Passat, millesse sisse istudes ninasõõrmetesse tunginud lõhn ja võrkkestale kuvatud pilt salongist tuletas meelde meie vana pereautot, mis oli meil 98/99-2002, küll 2.0 DOHC mootoriga.
Kui leiaks kuskilt sarnased autod viisakas seisukorras ja ligilähedased nendele, mis mälestustes, siis peaks vist angaari muretsema endale. Sest paraku nendega nimekiri ei piirdu. (Oleksin nõus ostma tegelikult 1982 aasta E21-te, valget värvi, 1.5 mootori, katuseluugi ja sinise sisuga isendit, sellisest mälestused on sisse põlenud erinevaid mälupilte vahemikus '94-'97, ehk esimese kolme eluaasta jooksul. Paraku konkreetne auto lõpetas oma elutee paar aastat pärast müüki ümber puu, aga ehk leiab mõne veel.)
Hetkel on asjad edasi liikunud järgnevalt: plokk puuritud üle 1. remontmõõtu, väntvõll lihvitud 1. remontmõõtu. Kaas lihvitud, klappide juhtpuksid ja klapisääretihendid uued sees. Nukkvõlli saaks kasutada, aga ilmselt võtan teise mootori pealt või tellin uue, eks vaatan. Saaled kõik kohal, lisaks siis karburaatori vahetükk/tihend (MB-st tellitud), samuti tellisin ka uue õlivarda toru esindusest, kuna lihvimises öeldi et varda toru vaja maha lõigata, kuna kätte teda ei saa ning toru küljes ei mahu plokk pinki. Rahakotirauad lahti löödud, silm läks kergelt niiskeks hinda nähes, kuid teha pole midagi, tellitud sai. Mõni päev hiljem sain teada, et võtsid ainult jupi alt maha.
Uus toru jõudis aga kohale, sest tellimust tühistada ei saanud. Eks vaja nüüd plokist vana kätte saada ning uus külge lüüa.
Paraku aga on praegune olukord maailmas tekitanud huvitava olukorra. Mahle, Kolbenschmidti Nüreni ning teiste kolbe tootvate tehaste uksed on kinni. Esialgne tarne kolbidele oli aprilli lõpp, paar nädalat pärast tellimist oli juba maikuu lõpus tarne. Ilma kolbideta seda asja kokku panna ei saa kah.
Nüüd nad seisavad: plokk ja väntvõll õliga üle lastud, et rooste ei läheks, kaas ootamas oma aega, tihendikomplekt tolmu kogumas ning riiul, kuhu peale said ladustatud varuosad, ei naudi just raskust, mis tema õlule pandud. Lähipäevil plaan kõik asjad üle vaadata ning varuosade kogum liigutada töökojas kasutatava pinna pealt laoriiulite vahele.
Musta numbri mõte on veel püsima jäänud. Ise sealjuures mõtlen kas või seda, et kui saaks kätte komisjoni esialgse otsuse, mis on valesti, mis puudu ning mida vaja muuta. Ise leian vähemalt, et kui kellelgi on rohkem võimalusi, tahtmist ja aega, saab selle viia ka musta numbrini välja.
Endal jääb hetkeseisul enim puudu ajast selle juures, kuna pikalt küpsenud plaan avada Jõgeval autoremonditöökoda on jõudmas punkti, kus tööd on ees ning asjaajamine võtab juba täitsa palju aega. Kokku tahan ta panna ideaalselt siiski ning sõita tahaks ka. Aga kaugemale väga minna pole võimalik.
Positiivse/negatiivse poole pealt: kuna antud autoga tegeleda ei saa, olen tegelenud lollustega. Päästsin vanarauast kogemata lisaks ühe '98 aasta diisel Ford Escorti, millel peaks olema originaalne läbisõit 108000km, Eestis üks omanik, 1944 sündinud vanaproua ning igatepidi säilinud, mõttega üles teha. Paraku jäi see plaan tagaplaanile, kuna paar päeva hiljem soetasin hoopis 2003 aasta Ford Mondeo ST220-e, sedaankere ja sinise värviga, mis tundub Corrado seismise ajal huvitavama projektina. Ja noh, poleks sekkunud, oleks see auto lõpetanud lammutuses. Käesolevad siis numbrid 78 ja 79 mu omandis, mida ma saan lugeda selleks. Kel huvi, siis Escort on müüa, ei tahaks veel saata vanarauahundi hammaste vahele seda.
Eks muude tegevustena on veel nendele lisaks 12 vist läbi käinud, kuid need rohkem vanaraud, kui sõitvad autod paraku. Millest samas kahju, sest seal nimekirjas jälle omapäraseid masinaid, mida võiks omada. Enim mälestusi tõi Nissan Primera SRi, P10 platvormil. Aastal '98 istusin sellise auto 2-liitrise mudeli tagaistmel, kui väikevennal sai sünnitusmajas järgi käidud. Või B3 Passat, millesse sisse istudes ninasõõrmetesse tunginud lõhn ja võrkkestale kuvatud pilt salongist tuletas meelde meie vana pereautot, mis oli meil 98/99-2002, küll 2.0 DOHC mootoriga.
Kui leiaks kuskilt sarnased autod viisakas seisukorras ja ligilähedased nendele, mis mälestustes, siis peaks vist angaari muretsema endale. Sest paraku nendega nimekiri ei piirdu. (Oleksin nõus ostma tegelikult 1982 aasta E21-te, valget värvi, 1.5 mootori, katuseluugi ja sinise sisuga isendit, sellisest mälestused on sisse põlenud erinevaid mälupilte vahemikus '94-'97, ehk esimese kolme eluaasta jooksul. Paraku konkreetne auto lõpetas oma elutee paar aastat pärast müüki ümber puu, aga ehk leiab mõne veel.)