19-05-2021, 19:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2021, 21:05 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
Kui on tupiktee, siis KOV selle omamisest huvitatud pole. Aga servituudiga saab kohustused ära jagada. Kui kõige mugavam on ikkagi nii, nagu Margus61 meite valla kohta kirjeldas: lased tee välja mõõta ning kõik mured kaovad. Ka maamaks servituuditult ja kuja-alalt kaob ju ära.
Reaalselt olnuks see kohe tagastamiste/erastamiste ajal KOVide kohustus aga paljudes ei viitsitud sellega tegeleda. Minimaalselt servituudid määrata, olulisemate transiitteede puhul nende "välja lõikamine", mida tehti ju nõukaajal tekkinud riigimaanteedega! Võtad Xgisist Maanteeameti kaardirakenduse lahti ja "naudid", kuidas osades vanades valdades ei ole peaagu üldse lillat erateed ja osades pole peagu üldse kollakaspruune vallateid. Talverallide tegemiste käigus olen neid asju olnud "sunnitud" ka jälgima, et võimalikke jamasid vältida.
Eriti kasulik oleks tee KOVile andmine, kui nii tekiks mitu metsakinnistut
Igaüks 20 tm...ja vald katab mõõdistuse ja registrikulud, mis on siiski rahas mõõdetav. Ainus asi, et tupikteed nad vaevalt tahavad. Variant 2 on iseenda eratee vajajatele endile maha müüa aga jätta alguse jupike endale oma maale pääsemiseks ja sinan siis servituut seada. Vajalik kasvõi kunagi metsatöödel... Servituut on suhteliselt kasutu asi maaomanikule. Kohustus on, kasu pole.
Meil on Järvamaal ju servituuditud avalikule aga kaardirakenduse mõistes erateel lisaks ka kõrval samalai Jägala jõgi maatüki "sees" aga tegelikult "nui nafik" seda vaja on? Praegu on maamaks suhteliselt olematu summa, see servituuditud 1700 ruutu tee eest 100% vabastust või jõe eest maksmist ei muuda midagi. Aga tuleb oluline maksutõus???
Sama asi on ju ka mererannaga, mida täna enam eraomandisse otseselt ei anta. Mul on veel nii, et kehtivate kinnistusdokumentide kaardil on reeperitest tõmmatud mõttelised jooned merre ja nii on ka piirikirjeldus, uuematel on enamasti selge sirgjoon nende vahel ja mere randa jääb "eikellegi maa". Sest kallasraja kohustus on igal juhul + kõik muud keelud, mis mere ja siseveekogu äärega seonduvad, ainus "kasu" on uhkem-suurem number kinnistu pindalana
Sama asi servituuditud avaliku teega. Elektriliinid on vähe teine teema, need võivad ajas ka kaduda. Ja kaovad ju ka ja mõni õnnelik saab piirangutest vabaks. Aga jõgi või kuhugi reaalselt viiv tee küll ajas ei kao...
Reaalselt olnuks see kohe tagastamiste/erastamiste ajal KOVide kohustus aga paljudes ei viitsitud sellega tegeleda. Minimaalselt servituudid määrata, olulisemate transiitteede puhul nende "välja lõikamine", mida tehti ju nõukaajal tekkinud riigimaanteedega! Võtad Xgisist Maanteeameti kaardirakenduse lahti ja "naudid", kuidas osades vanades valdades ei ole peaagu üldse lillat erateed ja osades pole peagu üldse kollakaspruune vallateid. Talverallide tegemiste käigus olen neid asju olnud "sunnitud" ka jälgima, et võimalikke jamasid vältida.
Eriti kasulik oleks tee KOVile andmine, kui nii tekiks mitu metsakinnistut

Meil on Järvamaal ju servituuditud avalikule aga kaardirakenduse mõistes erateel lisaks ka kõrval samalai Jägala jõgi maatüki "sees" aga tegelikult "nui nafik" seda vaja on? Praegu on maamaks suhteliselt olematu summa, see servituuditud 1700 ruutu tee eest 100% vabastust või jõe eest maksmist ei muuda midagi. Aga tuleb oluline maksutõus???
Sama asi on ju ka mererannaga, mida täna enam eraomandisse otseselt ei anta. Mul on veel nii, et kehtivate kinnistusdokumentide kaardil on reeperitest tõmmatud mõttelised jooned merre ja nii on ka piirikirjeldus, uuematel on enamasti selge sirgjoon nende vahel ja mere randa jääb "eikellegi maa". Sest kallasraja kohustus on igal juhul + kõik muud keelud, mis mere ja siseveekogu äärega seonduvad, ainus "kasu" on uhkem-suurem number kinnistu pindalana
