30-06-2021, 00:14 AM
(29-06-2021, 22:14 PM)spitfire Kirjutas: 90-nendatel sai korrastatud ühte vana ajahambast puretud talu. Seal olid nõgesed rinnuni aga niita neid ei saanud, sest kogu hoov oli mingit rauakolu täis. Sai siis hakatud seda kola hunnikusse laduma, et hiljem niita saaks ja siis tekkis ka mingi ülevaade sellest kola hunnikust. Seda pudru oli mingi kaks zilli koormat. Ja ennäe imet; enamus olid jalgrataste detailid. Just detailid, kõik eraldi, sadulad lenksud raamid rattad... Kui koormasse sai loobitud siis sai raamid üle ka loetud, aga enam ei mäleta, vist kolmekohaline see nummer ka ei olnud. Sai siis külapealt uuritud, et millest selline anomaalia ja miks kõik pulkadena? Naabrid siis rääkisid, et seal olla pesitsenud paadunud voki varas, kes peole läks küll jala, aga vintis peaga väntas koju alati kellegi vokiga, sest maa oli pikk ja ega õige mees ju jala ei käi. Tema elutarkus oli olnud, et "kes peolt lahkub viimasena, see läheb tavaliselt jala". No see talu asus muidugi maailma serval, mingi 10kilti lähima asustatud punktini ja 2kilti lähima naabrini. Eks kohalikud teadsid, kui ratas kadunud, kuhu otsima minna. Vend siis lihtsalt tegi voki pulkadeks lahti ja loopis mööda hoovi nõgestesse laiali. Ma tegelt arvan, et kui kellelgi on reaalselt huvi, seal vähe laiemalt ringi vaadata, siis kindlasti on seal neid vokke kindlasti veel, sest minust sai puhastatud ainult talu ümbrus, aga küllap neid vokke pilluti sinna võsavahele ja metsa alla ikkagi suures raadiuses. Mingeid rariteete minu silm seal ei näinud (ega ei osanud ka vaadata), tavalised nõukaaegsed külameeste vokid.
Väga tuttav jutt. Tundub et neid tegelasi ikka jagus.
Meie kandis leiti peale sarnase pere ära kolimist 90-ndatel väidetavalt 70+ raami ainult hoovil asunud vana mõisa keldri riismetest. Mõisa tiigist ja mujalt veel omajagu juppe välja tulnud.