[Maamees]

Meid oli paras punt kes olid 1990 sügis vene kroonust tulnud, kõik isamaalised ja väge täis.
Pinginaabri Zil veokaga panime Laagrist linna poole ajama, suur sinimustvalge porte külge seotud,
kolm meest kabiinis ja kastis ka mõned. Ohukad peal ja mööda Vabakat keset teed, kõik tõmbasid
kõrvale kenasti. Kuna raadiost tuli info, et Teletorni juures juba piisavalt rahvast ja Raadiomaja juurde
inimesi vaja, siis sinna me suundusime. Zil pandi barrikaadi, rahvast oli palju, kes mängis lõõtsa ja mingit toitu
ka mäletamist mööda, suppi ja pirukaid. Meeleolu oli ülev ja pagana ühtne tunne. Mingi hetk tekkis paanika, osa rahvast karjus,
et dessantnikud tulevad, kaitseliitlased (või kes sel ajal olid) kogunesid troppi Raadiomaja ukse ette seda kaitsma ja äkki
tuli kuskilt hirmsa hooga kuskilt buss mis jäi pidurite kriginal barrikaadi juurde seisma, siis tekkis küll kõhe tunne, arvasime
bussitäis dessantnikke saabuma, meil polnud ju enda kaitseks reaalselt midagi, ustel olnud meestel oli mäletamis mööda mõni kumminui
ja sapöörilabidas. Õnneks oli valehäire, keegi uljas isamaaline tegi lihtsalt bussiga Tänakut. Edasi tiksusime hommikuni seal rahulikult,
läksin siis koju magama ja tööle eiu läinud. Järgmine päev juudi vene segust ülemus röökis ja lubas tööluusi eest lahti lasta, ütlesin talle
irvitades, et proovi ainult, polnud väärt töökoht ka ja see hetk oli täiesti savi. Ei lasknud lahti, raip.